Kukkuv Oun

Tartu ülikooli bioinformaatika professor ja akadeemik Jaak Vilo räägib sellest, mis toimub me kõrgharidusmaastikul ja ennekõike doktoriõppega. Hullemad ajad olid kümnendi eest ja praegu ronitakse august välja, mainib Vilo. Ametnike arvates peaksid doktorantuuri lõpetama kõik, kes sinna astuvad – see on aga utoopia. Kui Eestis tehti valmis Skype oli vist üks inimene ehk selles vallas oma doktoriväitekirja kaitsnud. Tänane olukord on märkimisväärselt parem, aga kaugelt mitte ideaalne. Mida öelda neile, kes küsivad, et miks me koolitame doktorikraadiga inimesi, kes siin iial õpetama või töötama ei hakka? Ahjaa: siis saate ka teada, mis on nende inimeste ametinimi, kes tehisaru õpetavad. Saatejuht Marek Strandberg.

Tartu Ülikooli kliimateaduste professor Piia Post räägib sellest, miks atmosfääri ülakihtides õhuvoolud oma suunda muudavad ja mida see allpool kaasa toob. Tuleb juttu ka sellest, miks poolel teel kosmosesse kõrgilm ka maapinna mõttes põrgulikult kuumaks läheb. Ega atmosfäär ei erine maailmamerest – seegi lainetab ning sealgi murduvad lained. Teeme juttu ka osooniaukudest ja saame teada, kui haruldased need on. Saatejuht Marek Strandberg.

Abeli preemia on Norras välja antav Nobeli preemia analoog matemaatikuile. Tõsi, seda antakse välja alles 2003. aastast. Michel Talagrand sai selle oma tööde eest, mis puudutavad mõõdu kontsentreerimist ja juhuslikes protsessides korra nägemist. "Kukkuvas õunas" püüame nii selles teemas kui muudeski matemaatikat puudutavates asjade segusele jõuda Tartu Ülikooli tõenäosusteooria professori Jüri Lemberiga. Igatahes arutame ka selle üle, et kas matemaatika on pigem kunst või teadus ja loomulikult: milleks matemaatikat üldse vaja on? Saatejuht Marek Strandberg.

Kuuleme ikka, kuidas majandus on kehvas seisus ja oleks vaja midagi välja mõelda. Aga see on juba välja mõeldud: nii masinad, kui vajadus nende järele. Tegemist on sõjadroonide turuga, mis on pasiunud nii suureks, et muudki tooda. Aga on üks «AGA» – keegi peab selle vuhinal käima tõmbama. Vabariigi noore inseneri preemia saaja, Threod Systemsi tehnoloogiajuht Margus Sammelssar arvab, et selleks käimatõmbajaks saaks olla ka Eesti riik, sest meilgi on neid droone vaja. Meiegi sõda hakkab välja nägema, kui see meid tabama peaks, samasugune kui näeme täna Ukrainas. Rätsepatööna droone tootes või ka väikeses koguses neid tehes, et ole jaksu investeerida masstootmise võtetesse. Saates kuulete ka, kuidas Margusest sai drooniehitaja ja millist vatti saavad ka eesti droonid Ukraina taevas ning kuidas need seal toime tulevad. Saatejuht Marek Strandberg.

Sellest ja paljust muust tuleb juttu Eesti juurte tippkeskuse juhi ja Tartu Ülikooli arheogenoomika professori Kristiina Tambetsiga. Meie ajaloos on üksjagu ebaselget: miks siin asustus on kadunud ja kuidas ning millistel põhjustel üldse siia kanti rännati? Ja loomulikult: kui paneme kokku kõikvõimalikud teadmised eestlasete kohta, siis mis välja tuleb? Saatejuht Marek Strandberg.

Tallinna Tehnikaülikooli keemiaprofessor Riina Aav juhib strateegilise mineraalse ja süsiniku-põhise ressursi ringmajanduse tippkeskust. See on üks kümnest tippkeskusest, mis 2024 aastast järgmiseks 7-ks aastaks on saanud riiklik rahastuse. Riina Aav toob näite, et juba täna osatakse teha lahustivabu keemilisi reaktsioone, milliste jäätmete hulk on tõepoolest minimaalne. Need on mehhanokeemilised protsessid, millega materjalide loomine saab olla nii ökonoomsem nagu ka keskkonnasõbralikum, kui paljudel täna tööstuslikus kasutuses olevatel protsessidel. Ringmajandamine keemiatööstuses nõuab nii uusi protsesse, kui oskust ka materjale ja aineid valmistades neid ka komponentideks lagundamise võtete loomist. Saatejuht Marek Strandberg.

Saatekülaline, jätkusuutliku rohevesiniku ja energiatehnoloogia tippkeskuse juht akadeemik ja Tartu Ülikooli keemiaprofessor Enn Lust, on seda meelt, et samavõrd kui transpordis on vesinikku vaja ka keemiatööstuse ümberkorraldamiseks. Vesinik on kütus, milles iga massiühiku kohta on energiat kolm koda rohkem, kui bensiinis või naftas ja lisaks ei tekita vesiniku põlemine süsihappegaasi. Selles tippkeskuses osalevad ka molekulaarbioloogid ja nende roll on üsnagi üllatav. Saatejuht Marek Strandberg.

Eesti Tehisintellekti tippkeskuse juht masinõppe kaasprofessor Meelis Kull ei oska öelda, milliseks tehisaru tulevikus muutub ja seetõttu on selle tippkeskuse 13 töörühma plaanid ka mõnevõrra ettevaatlikud ja iga hetk ollakse muutusteks valmis. Tehisaru kasutamist turvaasjus ja meditsiinis peab Kull ülioluliseks. Ta on veidi skeptiline aga selles osas, kui palju saab sedalaadi roboteid kasutada inimeste õpetamisel: «Õpetamine on kõige tõhusam, kui see toimub inimeselt inimesele.» Saatejuht Marek Strandberg.

Taru Ülikooli psühholoogiaprofessor Andero Uusberg räägib enda juhitavast «Heaoluteaduste tippkeskusest». Selgub, et heaolu on nii mõõdetav, kui hinnatav nagu ka mõjutatav ja suunatav. Saatejuht Marek Strandberg.

Tartu Ülikooli geoinformaatika professor Evelyn Uuemaa, kes juhib Kestliku maakasutuse tippkeskust on seda meelt, et meie enda ökosüsteemis tuleb siin toimuvat ja ennekõike süsinikuvoogusid kirjeldada nii täpselt kui vähegi võimalik. See puudutab nii metsa kui põllumaad aga mõistagi ka otsuseid ja inimese käitumist ennastki. Saates tulebki juttu sellest, mida see tippkeskus tegema hakkab ja millist kasu igaükski sellest ammutada saab. Saatejuht Marek Strandberg.

Akadeemia liikmeks valitud Mare Kõiva kõneleb oma kujunemisloost ja sellest, kuidas Elva kool tast selle tegi, kes ta täna on. Rahvaluuleuurijana räägib ta sellest, mil moel rahvalaulud ja rahvaluule ja isegi loitsud on pidevas muutumises. See on keele tugevuse tunnuseks. Ka Marel on oma loitsud ja neist ta räägib ka. Saatejuht Marek Strandberg.

Nime poolest on see tippkeskus, mil nimeks «Fundamentaalne universum», ainuke kümnest, mis tegelebki päris alusteaduse asjadega. Miks selline keskus? Põhjus lihtne: me olime nägijad ja saime kuuljateks – õppisime kuulma ja ära tundma gravitatsioonilaineid ja see võime areneb meil, inimkonnal siis, aina edasi. Ja siit ongi loota vastuseid küsimustele: - mis on tumeaine ja tumeenergia - kas gravitatsioon võib olla kvantnähtus - kust on pärit hiigelsuured mustad augud, mida universumis on nagu seeni pärast vihma Ja nüüd sest uuest tööstusharust, milleks on just alusfüüsikaga seotud uuringud: selle valdkonna professuure tekib Ameerika ja Briti ülikoolidesse mühinal aga Eestis pole selliseid ühtki. Saatejuht Marek Strandberg.

Maaülikooli professori ja saatekülalise Ülo Niinemetsa juhitav tippkeskus asub kompama ja laiendama põllumajanduse piire. Tema meelest päris lendu minna ei saakski, sest kogu toidu tehisoludes kasvatamine ei pruugi õnnestuda. Samas on vaja end välja rebida Euroopa taimekasvatuse kammistaist, mis seotud liialt ühekülgse arusaamaga insenergeneetikast. Juba täna toimunud muutused kliimas on sellised, et Eestiski on kasvatatavaks muutunud maguskartul. Need muutused aga jätkuvad ning Agroökoloogia ja uute tuleviku toidukultuuride tippkeskus on üks viis, kuidas meid nendeks muutusteks ette valmistada. Saatejuht Marek Strandberg.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor ja uue tippkeskuse juht Reedik Mägi räägib sellest, millega hakkab tegelema see tippkeskus. Saame teada, kuidas hakkab tehisaru meid tulevikus aitama ja millised uued võimalused üldse avanevad ka Eesti tervishoius, kui see tippkeskus teoks saab. Uurime ka seda, mida see tippkeskus tegema ei hakka. Saatejuht Marek Strandberg.

Täna sotsiaalministeeriumi asekantsleri ametit pidav Heidi Alasepp on arstina koolitanud muu hulgas ka Ukraina meedikuid. 2014. aastast on sealmaal olnud sõda ja rööbiti Eestis toimunud uuendustega, mis toimusid juba varem Ida-Tallinna Keskhaiglas on kaas aidatud ka Ukrainas jäsemete tehislikega asendamisele. Dr Alasepp on loonud Eestisse unikaalse proteesimiskeskuse ning puutunud kokku sõjameditsiiniga üle kümne aasta. Sõjast, sõjameditsiini probleemidest ning sellest, et miks ei hakata Eestis ravima Ukrainas viga saanud kaitseväelasi ja millised ohud on seotud lahingtegevustega ongi saates juttu. Saatejuht Marek Strandberg.

Saatekülaline, sel aastal Teaduse Akadeemia liikmeks valitud materjaliteadlane Maarja Grossberg-Kuusk, räägib oma teadlaseks kujunemise loost ja kodusest õhkkonnast, mis seda toetas. Muu hulgas kritiseerib ta Eesti teadusmahukaid arengukavasid, mis on tema meelest liialt hüplikud. Suunad vahetuvad ühtäkki ja pidevalt leitakse põhjusi neid muuta. Saatejuht Marek Strandberg.

Oktoobrikuus osales Eestis valmistatud päikeseauto Solaride Austraalias päikesevõidusõidul ning tuli omas klassis kolmandaks. Eriti huvitav on see, et esikoha saanud auto «omal jalal» finišisse ei jõudnudki. Mis kummaline võidusõit see selline on? Kes on need, kes sellise imelise sõiduki valmis tegid – see oli muide teine selline auto. Esimene võidusõit toimus 2 aastat tagasi Marokos, sest Austraaliasse koronapandeemia tõttu minna ei saanudki. Kas see esimesel autol, mis nüüd muuseumieksemplar, oleks olnud lootust ka kõrgele kohale Austraalias? Saate teada, mis Austraalias haiseb nii, et kole kohe. Sellest maailma ühest karmimaks peetud võidusõidust ja humanitaarist inseneriks saamise teest räägib Solaride inseneeriasuuna endine juht Mart Erik Kermes. Saatejuht Marek Strandberg.

Üheksakümnendate keskpaigas kandideeris oma doktoritööst kurnatud Pärt Peterson Eesti Päevalehte tööle. Ta valiti välja, kuid teda ennast tõmbas teaduse poole. See oli õnn. Nii talle, kui meile kõigile. Täna uurib akadeemik Peterson seda, kuidas immuunsüsteemi noorena hoida. Me vananeme, sest me immuunsüsteem vananeb. Miks see on, kuidas seda pidurdada või kuidas seda üldse ära hoida. Õnn oli ka selles, et Soomes oma teadustööd tehes oli ta seltskonnas, kes sellega seotud geeni tuvastas ja selle ka kloonis. Koroonapandeemia ja Hiinast alguse saanud viirus ründas esmajoones eakaid, need kelle immuunsüsteem on väsinud, vananenud ja ei tööta hästi. Õnn oli ka teatud mõttes selles, et koroonapandeemia epitsentris suutis immunoloog Peterson jälgida, aru saada ja lõpuks ka paremini mõista, mis toimub inimese immuunsüsteemiga, kui teda ründab sedavõrd salakaval viirus. Saates räägime nii sellest kui ka sellest, mis edasi saab. Nii Pärt Petersoni mõtete ja töödega, kui maailma teadusega, mis immunoloogait puudutab. Saatekülalise Pärt Petersoniga räägib Marek Strandberg.

Erki Tammiksaar räägib Eestikeelse Tartu Ülikooli loomisest ja sellest, miks see oli algul humanitaarülikool. Visalt aga siiski muututi täismahus ülikooliks, kus ka tasemel täppisteadused. Omapärane on see, et nõukogude periood ei olnud vaid ideoloogiline ja ahistav, vaid sel ajastul edenes ülikool üsna kiirelt. Kõneleme geograafia ajaloo kaasprofessori Erki Tammiksaarega tema äsja ilmunud raamatu «Eestikeelse Tartu ülikooli esimene aastasada» sisust ja saamisloost. Saatejuht Marek Strandberg.