Kukkuv Oun-logo

Kukkuv Oun

Adult Hits

"Kukkuv õun" on Kuku raadio loodus-teadussaade, mis uurib mõnda teadussaavutust, -nähtust, -valdkonda või -probleemi.

Location:

Tallinn, Estonia

Description:

"Kukkuv õun" on Kuku raadio loodus-teadussaade, mis uurib mõnda teadussaavutust, -nähtust, -valdkonda või -probleemi.

Language:

Estonian


Episodes

Kukkuv õun: Margus Sammelsaar: turg vaatab meile suurte silmadega otsa, see on sõjadroonide turg!

3/26/2024
Kuuleme ikka, kuidas majandus on kehvas seisus ja oleks vaja midagi välja mõelda. Aga see on juba välja mõeldud: nii masinad, kui vajadus nende järele. Tegemist on sõjadroonide turuga, mis on pasiunud nii suureks, et muudki tooda. Aga on üks «AGA» – keegi peab selle vuhinal käima tõmbama. Vabariigi noore inseneri preemia saaja, Threod Systemsi tehnoloogiajuht Margus Sammelssar arvab, et selleks käimatõmbajaks saaks olla ka Eesti riik, sest meilgi on neid droone vaja. Meiegi sõda hakkab välja nägema, kui see meid tabama peaks, samasugune kui näeme täna Ukrainas. Rätsepatööna droone tootes või ka väikeses koguses neid tehes, et ole jaksu investeerida masstootmise võtetesse. Saates kuulete ka, kuidas Margusest sai drooniehitaja ja millist vatti saavad ka eesti droonid Ukraina taevas ning kuidas need seal toime tulevad. Saatejuht Marek Strandberg.

Duration:00:47:17

Kukkuv õun: Huvitav, kas regilauludel on Eestlaste genoomiga ka mingi seos?

3/19/2024
Sellest ja paljust muust tuleb juttu Eesti juurte tippkeskuse juhi ja Tartu Ülikooli arheogenoomika professori Kristiina Tambetsiga. Meie ajaloos on üksjagu ebaselget: miks siin asustus on kadunud ja kuidas ning millistel põhjustel üldse siia kanti rännati? Ja loomulikult: kui paneme kokku kõikvõimalikud teadmised eestlasete kohta, siis mis välja tuleb? Saatejuht Marek Strandberg.

Duration:00:47:11

Kukkuv õun: Professor Riina Aav: meil on kuhjaga uut keemiat ja patt oleks see kasutamata hätta

3/12/2024
Tallinna Tehnikaülikooli keemiaprofessor Riina Aav juhib strateegilise mineraalse ja süsiniku-põhise ressursi ringmajanduse tippkeskust. See on üks kümnest tippkeskusest, mis 2024 aastast järgmiseks 7-ks aastaks on saanud riiklik rahastuse. Riina Aav toob näite, et juba täna osatakse teha lahustivabu keemilisi reaktsioone, milliste jäätmete hulk on tõepoolest minimaalne. Need on mehhanokeemilised protsessid, millega materjalide loomine saab olla nii ökonoomsem nagu ka keskkonnasõbralikum, kui paljudel täna tööstuslikus kasutuses olevatel protsessidel. Ringmajandamine keemiatööstuses nõuab nii uusi protsesse, kui oskust ka materjale ja aineid valmistades neid ka komponentideks lagundamise võtete loomist. Saatejuht Marek Strandberg.

Duration:00:49:02

Kukkuv õun: Vesinikuta on maailma ja Eesti tulevik üskjagu tume

3/5/2024
Saatekülaline, jätkusuutliku rohevesiniku ja energiatehnoloogia tippkeskuse juht akadeemik ja Tartu Ülikooli keemiaprofessor Enn Lust, on seda meelt, et samavõrd kui transpordis on vesinikku vaja ka keemiatööstuse ümberkorraldamiseks. Vesinik on kütus, milles iga massiühiku kohta on energiat kolm koda rohkem, kui bensiinis või naftas ja lisaks ei tekita vesiniku põlemine süsihappegaasi. Selles tippkeskuses osalevad ka molekulaarbioloogid ja nende roll on üsnagi üllatav. Saatejuht Marek Strandberg.

Duration:00:48:30

Kukkuv õun: Masinõppeprofessor Meelis Kull: «Me ei tea, mis tehisaruga nelja aasta pärast saab!»

2/20/2024
Eesti Tehisintellekti tippkeskuse juht masinõppe kaasprofessor Meelis Kull ei oska öelda, milliseks tehisaru tulevikus muutub ja seetõttu on selle tippkeskuse 13 töörühma plaanid ka mõnevõrra ettevaatlikud ja iga hetk ollakse muutusteks valmis. Tehisaru kasutamist turvaasjus ja meditsiinis peab Kull ülioluliseks. Ta on veidi skeptiline aga selles osas, kui palju saab sedalaadi roboteid kasutada inimeste õpetamisel: «Õpetamine on kõige tõhusam, kui see toimub inimeselt inimesele.» Saatejuht Marek Strandberg.

Duration:00:46:33

Kukkuv õun: Andero Uusberg: heaolu on mõõdetav ja seda saab teha koguni mitmes teadusvallas

2/13/2024
Taru Ülikooli psühholoogiaprofessor Andero Uusberg räägib enda juhitavast «Heaoluteaduste tippkeskusest». Selgub, et heaolu on nii mõõdetav, kui hinnatav nagu ka mõjutatav ja suunatav. Saatejuht Marek Strandberg.

Duration:00:48:12

Kukkuv õun: Kestliku maakasutuse tippkeskuse juht: korrastatud ja täpsed andmed viivad õigete otsusteni

2/6/2024
Tartu Ülikooli geoinformaatika professor Evelyn Uuemaa, kes juhib Kestliku maakasutuse tippkeskust on seda meelt, et meie enda ökosüsteemis tuleb siin toimuvat ja ennekõike süsinikuvoogusid kirjeldada nii täpselt kui vähegi võimalik. See puudutab nii metsa kui põllumaad aga mõistagi ka otsuseid ja inimese käitumist ennastki. Saates tulebki juttu sellest, mida see tippkeskus tegema hakkab ja millist kasu igaükski sellest ammutada saab. Saatejuht Marek Strandberg.

Duration:00:46:46

Kukkuv õun: Akadeemik Mare Kõiva: loitsudelgi on oluline osa eesti keele püsimisel

1/30/2024
Akadeemia liikmeks valitud Mare Kõiva kõneleb oma kujunemisloost ja sellest, kuidas Elva kool tast selle tegi, kes ta täna on. Rahvaluuleuurijana räägib ta sellest, mil moel rahvalaulud ja rahvaluule ja isegi loitsud on pidevas muutumises. See on keele tugevuse tunnuseks. Ka Marel on oma loitsud ja neist ta räägib ka. Saatejuht Marek Strandberg.

Duration:00:50:46

Kukkuv õun: Fundamentaalne universum – selle süvateemaga on seotud täitsa pöörane ja uus «tööstusharu»

1/23/2024
Nime poolest on see tippkeskus, mil nimeks «Fundamentaalne universum», ainuke kümnest, mis tegelebki päris alusteaduse asjadega. Miks selline keskus? Põhjus lihtne: me olime nägijad ja saime kuuljateks – õppisime kuulma ja ära tundma gravitatsioonilaineid ja see võime areneb meil, inimkonnal siis, aina edasi. Ja siit ongi loota vastuseid küsimustele: - mis on tumeaine ja tumeenergia - kas gravitatsioon võib olla kvantnähtus - kust on pärit hiigelsuured mustad augud, mida universumis on nagu seeni pärast vihma Ja nüüd sest uuest tööstusharust, milleks on just alusfüüsikaga seotud uuringud: selle valdkonna professuure tekib Ameerika ja Briti ülikoolidesse mühinal aga Eestis pole selliseid ühtki. Saatejuht Marek Strandberg.

Duration:00:46:27

Kukkuv õun: Tippkeskus «Agroökoloogia ja uued kultuurid tulevikus» hakkab kompama põllumajanduse piire

1/16/2024
Maaülikooli professori ja saatekülalise Ülo Niinemetsa juhitav tippkeskus asub kompama ja laiendama põllumajanduse piire. Tema meelest päris lendu minna ei saakski, sest kogu toidu tehisoludes kasvatamine ei pruugi õnnestuda. Samas on vaja end välja rebida Euroopa taimekasvatuse kammistaist, mis seotud liialt ühekülgse arusaamaga insenergeneetikast. Juba täna toimunud muutused kliimas on sellised, et Eestiski on kasvatatavaks muutunud maguskartul. Need muutused aga jätkuvad ning Agroökoloogia ja uute tuleviku toidukultuuride tippkeskus on üks viis, kuidas meid nendeks muutusteks ette valmistada. Saatejuht Marek Strandberg.

Duration:00:45:19

Kukkuv õun: Personaalmeditsiini tippkeskusele anti start – mida seal tegema hakatakse?

1/9/2024
Tartu Ülikooli bioinformaatika professor ja uue tippkeskuse juht Reedik Mägi räägib sellest, millega hakkab tegelema see tippkeskus. Saame teada, kuidas hakkab tehisaru meid tulevikus aitama ja millised uued võimalused üldse avanevad ka Eesti tervishoius, kui see tippkeskus teoks saab. Uurime ka seda, mida see tippkeskus tegema ei hakka. Saatejuht Marek Strandberg.

Duration:00:42:19

Kukkuv õun: Sõjahaavade korvamise tehnoloogia

1/2/2024
Täna sotsiaalministeeriumi asekantsleri ametit pidav Heidi Alasepp on arstina koolitanud muu hulgas ka Ukraina meedikuid. 2014. aastast on sealmaal olnud sõda ja rööbiti Eestis toimunud uuendustega, mis toimusid juba varem Ida-Tallinna Keskhaiglas on kaas aidatud ka Ukrainas jäsemete tehislikega asendamisele. Dr Alasepp on loonud Eestisse unikaalse proteesimiskeskuse ning puutunud kokku sõjameditsiiniga üle kümne aasta. Sõjast, sõjameditsiini probleemidest ning sellest, et miks ei hakata Eestis ravima Ukrainas viga saanud kaitseväelasi ja millised ohud on seotud lahingtegevustega ongi saates juttu. Saatejuht Marek Strandberg.

Duration:00:43:34

Kukkuv õun: Värske akadeemik Grossberg-Kuusk: arengukavad ei saa hüpata nagu rohutirtsud

12/26/2023
Saatekülaline, sel aastal Teaduse Akadeemia liikmeks valitud materjaliteadlane Maarja Grossberg-Kuusk, räägib oma teadlaseks kujunemise loost ja kodusest õhkkonnast, mis seda toetas. Muu hulgas kritiseerib ta Eesti teadusmahukaid arengukavasid, mis on tema meelest liialt hüplikud. Suunad vahetuvad ühtäkki ja pidevalt leitakse põhjusi neid muuta. Saatejuht Marek Strandberg.

Duration:00:45:12

Kukkuv õun: Eesti Solaride päikeseauto tagamaad – kas läheb autotootmiseks?

12/19/2023
Oktoobrikuus osales Eestis valmistatud päikeseauto Solaride Austraalias päikesevõidusõidul ning tuli omas klassis kolmandaks. Eriti huvitav on see, et esikoha saanud auto «omal jalal» finišisse ei jõudnudki. Mis kummaline võidusõit see selline on? Kes on need, kes sellise imelise sõiduki valmis tegid – see oli muide teine selline auto. Esimene võidusõit toimus 2 aastat tagasi Marokos, sest Austraaliasse koronapandeemia tõttu minna ei saanudki. Kas see esimesel autol, mis nüüd muuseumieksemplar, oleks olnud lootust ka kõrgele kohale Austraalias? Saate teada, mis Austraalias haiseb nii, et kole kohe. Sellest maailma ühest karmimaks peetud võidusõidust ja humanitaarist inseneriks saamise teest räägib Solaride inseneeriasuuna endine juht Mart Erik Kermes. Saatejuht Marek Strandberg.

Duration:00:44:14

Kukkuv õun: Teaduses peab õnne ka olema – äsja Teaduste Akadeemia liikmeks valitud Pärt Petersoni elu on kinnitus sellele

12/12/2023
Üheksakümnendate keskpaigas kandideeris oma doktoritööst kurnatud Pärt Peterson Eesti Päevalehte tööle. Ta valiti välja, kuid teda ennast tõmbas teaduse poole. See oli õnn. Nii talle, kui meile kõigile. Täna uurib akadeemik Peterson seda, kuidas immuunsüsteemi noorena hoida. Me vananeme, sest me immuunsüsteem vananeb. Miks see on, kuidas seda pidurdada või kuidas seda üldse ära hoida. Õnn oli ka selles, et Soomes oma teadustööd tehes oli ta seltskonnas, kes sellega seotud geeni tuvastas ja selle ka kloonis. Koroonapandeemia ja Hiinast alguse saanud viirus ründas esmajoones eakaid, need kelle immuunsüsteem on väsinud, vananenud ja ei tööta hästi. Õnn oli ka teatud mõttes selles, et koroonapandeemia epitsentris suutis immunoloog Peterson jälgida, aru saada ja lõpuks ka paremini mõista, mis toimub inimese immuunsüsteemiga, kui teda ründab sedavõrd salakaval viirus. Saates räägime nii sellest kui ka sellest, mis edasi saab. Nii Pärt Petersoni mõtete ja töödega, kui maailma teadusega, mis immunoloogait puudutab. Saatekülalise Pärt Petersoniga räägib Marek Strandberg.

Duration:00:42:04

Kukkuv õun: Eestikeelne ülikool – omalaadne ime

12/5/2023
Erki Tammiksaar räägib Eestikeelse Tartu Ülikooli loomisest ja sellest, miks see oli algul humanitaarülikool. Visalt aga siiski muututi täismahus ülikooliks, kus ka tasemel täppisteadused. Omapärane on see, et nõukogude periood ei olnud vaid ideoloogiline ja ahistav, vaid sel ajastul edenes ülikool üsna kiirelt. Kõneleme geograafia ajaloo kaasprofessori Erki Tammiksaarega tema äsja ilmunud raamatu «Eestikeelse Tartu ülikooli esimene aastasada» sisust ja saamisloost. Saatejuht Marek Strandberg.

Duration:00:46:13

Kukkuv õun: Millal tabab meid uus pandeemia?

11/28/2023
28. novembril toimus Tartu Ülikooli korraldatud konverents «Viirustega tulevikku», mille võeti kokku koroonapandeemia kogemused ja seda üsna ulatuslikult. Saates räägivad selle aastaga oma tegevuse lõpetavad teadusnõukoja juht Toivo Maimets ja pandeemia ajal Sotsiaalministeeriumi asekantsleri ametit pidanu dr Heidi Alasepp nii konverentsist, kui sellest, millised on pandeemia õppetunnid ja kogemused nende vaateis. Milline saab aga olema järgmine pandeemia – seda ei tea muidugi keegi. Äsja jõudis meieni [uudis](https://teadus.postimees.ee/7907210/tule-taevas-appi-mehe-soolestikust-leiti-elus-karbes-kuidas-ta-kull-sinna-sai) ka Ameerikast, kus korralise sooleuuringu käigus leiti mehe soolestikust elus kärbes. Kuidas kärbes inna sai, ei osata täpselt öelda. Võimalik, et mees sõi mingi koguse kärbsemune – kas tahtlikult või tahtmatult. Ehk: meid võivad ees oodata aina kummalisemad üllatused ja millest tekkib järgmine pandeemia on ennustamatu. Toimunud konverentsi saate aga järele vaadata [Postimehe veebis](https://tervis.postimees.ee/7902580/vaata-koroonapandeemia-selleks-korraks-labi-mis-edasi).

Duration:00:49:09

Kukkuv õun: Kliimamuutusi võib olla raske tagasi pöörata, aga samal moel jätkates ootab meid täielik määramatus

11/21/2023
Tartu Ülikooli eestvõtmisel on kokku pandud kliimamuutuste ABC. See on vabalt kättesaadav [siit](https://kliimatarkused.ut.ee/kliimamuutuste-abc). Arutame Tartu Ülikooli kliimateaduste professori Piia Posti ja kliimafüüsika kaasprofessori Velle Tolliga selle üle, mida kliimamuutuse olemusest jätkuvalt ei teata ja mida on üldse võimalik. Püüame leida vastused küsimustele: kas tehisintellekt aitaks meil paremini kliimamuutusi mõista? Kas jõuline sekkumine, kliimaprotsessidesse näiteks, saab olla tulemuslik? Olud aga on kliimaga seonduvalt Maal aina murettekitavamad – sel aastal tuvastati näiteks Lääne Antarktika liustiku all selle kiire sulamine: soe Lõunamere vesi on end liustiku alla pressinud ja õgvendab seda. Saatejuht on Marek Strandberg.

Duration:00:42:53

Kukkuv õun: Mis siis tegelikult on katki, kui lihased on katki?

11/14/2023
Lihased võivad mitte toimida üsna mitmel põhjusel: kas need ei saa ajust või seljaaust signaale või on lihaste ülesehituses midagi muutunud. Tänane Tartu Ülikooli kliinikumi patoloogiateenistuse arst-resident Sanna Puusepp, on äsja kaitsnud lihashaiguste diagnostika vallas oma doktoriväitekirja. Värske meditsiinidoktor on ka "Kukkuva õuna" saatekülaline ja juttu on sellest, kuidas koeproove võttes ja neile lisaks ka geneetilisi analüüse tehes on võimalik jõuda erinevate lihashaiguste juurpõhjusteni. Hea teaduse tegijad toetuvad enne neid olnud «hiiglaste» õlgadele. Dr Puusepa hiiglaseks oli Andres Piirsoo, kes 30 aastat tagasi alustas lihaskoest külmutatud biopsiate tegemist, mis on tänaseks sillutanu tee lihashaiguste täpsema diagnoosimise juurde. Täpse, mitte täpsema – Sanna Puusepp ütleb, et vaatamata paranenud analüüsimeetoditele jääb jätkuvalt palju asju lahtiseks. Lihasehaigeid, mille puhul haiguse põhjuseks on viga lihastes enestes, on Eestis umbes 1% ehk veidi vähem, kui Rakveres elanikke. Kas neile terendab ka ravi? Jah: selleks on geeniravi erinevad lahendused. Mõni neist ka ravimeetodina heaks kiidetud. Saatejuht: Marek Strandberg.

Duration:00:42:05