Nädala raamat

Brian Greene, "Aja lõpuni. Teadvus, aine ja tähenduse otsingud muutuvas universumis", Postimehe kirjastuselt. Tutvustab Marek Strandberg. Selle nädala raamat viib meid ajarännule, alustades seni täpseimast teadmisest universumi sünni kohta ja jõudes selle lõpule nii ligi, kui teadus võimaldab. Uurime, kuidas esialgsest kaosest tekkisid elu ja mõistus ning kuidas meie meeled püüavad erineval viisil anda kogemusele tähendust: loos, müütides, religioonis, loomingulises väljenduses, teaduses, tõeotsingutes ja igatsuses ajatu ehk igavese järele.

Gyles Brandreth, "Elizabeth. Intiimne portree". Kirjastuselt Varrak. Tutvustab Marek Strandberg. Tänu sõprusele Edinburghi hertsogiga sai Gyles Brandreth viiekümne aasta jooksul sageli kohtuda Elizabeth II-ga. Aastate jooksul tehtud märkmed vestlustest kuninganna, tema pere ja sõpradega annavad meile nüüd põneva ülevaate sellest erakordsest elust.

Tiit Lääne, “Pariis 1924”. Kirjastus ”Stopper. Pariis võõrustas äsja lõppenud olümpiamänge juba kolmandat korda. Viimati tehti seda enne tänavust täpselt 100 aastat tagasi. Kuidas need mängud siis välja nägid, kes olid toonased sporditähed ja kuidas läks Eesti sportlastel, saab lugeda trükivärskest olümpiaraamatust ”Pariis 1924”. Sajanditagused sündmused koostas kaante vahele Tiit Lääne. Raamatut tutvustab Timo Tarve.

Mart Kuldkepp, "Põhjamaine Eesti. Rahvusriigi sünd". Kirjastuselt Varrak. Tutvustab Marek Strandberg. Eesti sai iseseisevaks Esimese maailmasõja segastel aastatel. Londoni Ülikooli Kolledži professor Mart Kuldkepp pakub oma raamatus välja värske vaate Eesti rahvusriikluse sünnile ning toob meieni palju uut ajaloolist informatsiooni.

Peter Zeihan „Maailma lõpp on alles algus. Globaliseerumise kokkukukkumise kaardistamine“. Tõlkinud Jaan Pärnamäe ja Kati Karja. Postimehe kirjastuselt. Raamatut tutvustab Marek Strandberg.

Dr Sergey Saadi, "Veresuhkru ohtlikud saladused". Kirjastuselt Varrak. Tutvustab Rein Pärn. Üheks kaasaja suurimaks terviseprobleemiks on insuliiniresistentsus. See on paljude krooniliste haiguste aluseks. Kuidas muuta oma elustiili ja peatada haiguste nõiaring?

Stefanie Babst, ”Terav pilk”. Postimehe kirjastuselt. Tutvustab Marek Strandberg. Kuidas toimib NATO? Kuidas peaks toimima NATO? Kauaaegne alliansi strateeg dr Stefanie Babst annab ülevaate liidu sisemisest toimimisest. Tema haarav analüüs ei näita mitte ainult seda, kuidas me pärani silmi katastroofi poole suundume, vaid avab ka ukse vajalikule kursimuutusele.

Brock Yates, "Enzo Ferrari. Mees ja masin". Kirjastuselt Koolibri. Tutvustab Timo Tarve. Kas Enzo Ferrari oli hea tippjuht, keda ajakirjandus jumaldas? Või halastamatu despoot, kes võis oma töötajad ja piloodid hulluks ajada? Brock Yates loob oma raamatus tõetruu portree mehest, kes vaatamata suurtele vastuoludele oli paljude iidol.

Carlo Rovelli, ”Helgoland”, Postimehe kirjastuselt. Raamatut tutvustavad Marek Strandberg ja Enn Kasak. Kui me tahame saada mõttekaid vastuseid, siis polegi ilmne, kuidas tuleks maailma kohta küsida. Appi tuleb Carlo Rovelli ja Helgolandi saar, kus seati paika kvantmehaanika vundament. Füüsika teekonnal kultuuriloolises kastmes saame lõpuks küsida „Mis toimub?“.

Robert M. Sapolsky, "Käitumine. Inimeste bioloogia meie parimatel ja halvimatel hetkedel" Postimehe kirjastuselt. Tutvustab Marek Strandberg. Selle nädala raamat uurib vägivalla, agressiivsuse ja võistlemise bioloogiat – käitumisi ja impulsse nende taga, indiviidide, gruppide ja riikide tegusid ning seda, millal ja mille põhjal neid peetakse headeks või halbadeks. Mida on bioloogial meile õpetada koostöö, kuuluvuse, leppimise, empaatia ja altruismi kohta?

Karl Adami, "Eesti metsalinnud. Laululinnud". Kirjastuselt Varrak. Tutvustab Timo Tarve. Karl Adami uus linnuraamat annab meile värske pildi meie metsade laulurahvast. Raamatusse on kogutud neljakümne kuue laululinnu kirjeldused, tähelepanekud nende suhetest ja pereelust ning autori suurepärased loodusfotod.

Enn Tarvel, "Valge kotka tiiva all. Poola võim eestlaste maal 16.–17. sajandil". Kirjastuselt Varrak. Tutvustab Timo Tarve. Eestis on valitsenud lisaks vanale heale ”Rootsi ajale” ka mitte nii hea ”Poola aeg”. Kuidas kehtestus Poola võim Liivimaal ja Lõuna-Eestis? Kuidas elas maa- ja linnarahvas Poola võimu all? Milliseid sõdu me maal siis peeti? Poola ülemvõim jättis Eesti arengulukku väga sügava jälje, mille paremaks mõistmiseks on raamat suurepärane teejuht.

Jenni Haukio, "Vaid sinu nimel. Aastad Soome presidendi abikaasana" kirjastuselt Koolibri. Tutvustab Marek Strandberg. Jenni Haukio oli kaksteist aastat Soome esileedi, kes seisis Sauli Niinistö kõrval nii välisreisidel kui ka pidulikel üritustel. Millised olid tema kohustused? Milline oli avalikkusele nähtamatu osa tema elust?

Daniel Finkelstein, „Hitler, Stalin, ema ja isa". Kirjastuselt Helios. Tutvustab Timo Tarve. Selle nädala raamat on Briti ajakirjaniku Daniel Finkelsteini põnevikuna mõjuv lugu 20. sajandi genotsiidist, totalitarismist ja tema vanemate imelisest pääsemisest. Raamat on pälvinud ajalehe The Times aasta raamatu tiitli.

Tuul Sepp, "Loovad loomad muutuvad maailmas". Postimehe kirjastuselt. Tutvustab Marek Strandberg. Selle nädala raamatu peategelasteks on loomad, kes püüavad loovuse abil sammu pidada inimtekkeliste keskkonnamuutustega. Keskkonnareostus, elupaikade kadu ja killustumine, kliimamuutused, ressursside ületarbimine ja linnastumine mõjutavad lisaks metsikutele loomadele ka nende sugulast, inimliiki. Looduse hea käekäik on seetõttu indikaator selle kohta, millist elukeskkonda me loome endale ja oma lastele.

Norman Ohler, „Kõige võimsam aine. Psühhedeelikumid: ravim, relv, mõnuaine". Kirjastuselt Helios. Tutvustab Marek Strandberg. Uimastid on mänginud meie ajaloos üllatavalt suurt rolli. Oma uues raamatus vaatleb Norman Ohler lähemalt, milline oli LSD ja teiste uimastite seos teaduse, uimastipoliitika ja hedonistliku narkokultuuriga nii Euroopas kui USA-s.

Vladimir Sergejev ja David Vseviov, "Venemaa – lähedane ja kauge II". Kirjastuselt Varrak. Tutvustab Timo Tarve. Venemaa ajaloo teise osa peategelaseks on Ivan IV, kes sai päranduseks suuri ümberkorraldusi vajava riigi. Ta oli vastuoluline isiksus, kelles on nähtud nii suurt reformaatorit kui ka despooti.

Hannah Arendt, „Eichmann Jeruusalemmas“. Postimees kirjastus. Tutvustab Timo Tarve. Hannah Arendti autoriteetne reportaaž SS-i ohvitseri Adolf Eichmanni üle peetud kohtuprotsessist ilmus algselt 60 aastat tagasi, vallandades ridamisi tuliseid debatte, mis tõukusid autori vaatenurgast. See on erakordselt mõjuka intellektuaali silmapaistev mõtisklus kurjuse päritolust ja olemusest, ühtaegu šokeeriv ja kartmatu pilguheit ühele 20. sajandi painavamale, siiani lahendamata peatükile.

Martin Malia, "Revolutsioonid kui ajaloo lokomotiivid". Tõlkinud Kert Urmas Raudvere. Postimehe kirjastuselt. Tutvustab Marek Strandberg. Selle nädala raamat vaatleb Lääne revolutsioonide lainet ja selle kommunistlikku kulminatsiooni 20. sajandil. Võrdleva ajaloo laiahaardeline ja sügav käsitlus pakub sotsialismi kujunemise uut tõlgendust, tuues välja Vene revolutsiooni, Nõukogude režiimi esiletõusu ja Nõukogude Liidu lõpliku kokkuvarisemise tähenduse.

Andreas Ventsel, Mari-Liis Madisson ja Mihhail Lotman, "Varjatud märgid ja salaühingud" Postimehe kirjastuselt. Tutvustab Marek Strandberg. Selle nädala raamat on esimene eestikeelne vandenõuteooriatele keskenduv monograafia, mille eesmärk on avada konspiratsiooniteooriate kirjut tähendusmaailma ja nende toimimismehhanisme. Seda tehes jõutakse järelduseni, et vandenõuteooriate teke ei ole juhus, vaid peaaegu paratamatus.