Aripaeva raadio

Kuidas ehitada organisatsioonikultuuri, mis liidab eri generatsioone, ühendab kontorit ja eesliini ning loob võrdsed võimalused kõigile töötajatele? Saates "Teeninduse teejuht" jagavad kogemusi ja vaateid Coop Eesti personalidirektor Kerstin Jaani ning Tele2 personalijuht Helena Viiroja. Vestluses selgub, et organisatsioonikultuur pole pelgalt kirjasõna või plakat seinal, vaid igapäevane käitumine, suhtlus ja juhtimispraktika. Mõlemad teenindusettevõtte personalijuhid toovad saates näiteid, kuidas neid strateegiliselt organisatsiooni igapäevaellu põimida. Saates käsitletakse ka sisekommunikatsiooni rolli, hüvede disaini ja töötajate kaasamise viise suurorganisatsioonides. Järjepidev kultuuriga tegelemine annab ettevõtetele konkurentsieelise, tugevdades töötajate püsivust, brändi usaldusväärsust ja võimet kohaneda muutustega, leitakse saates. Saadet juhib Kaubandus.ee juht Maarit Eerme. Fotol: Tele2 Eesti personalijuht Helena Viiroja, saatejuht Maarit Eerme ja Coop Eesti personalidirektor Kerstin Jaani. Allikas: Äripäev

LVM Kinnisvara maakler Robin Tiits räägib saates “Ruutmeetrite taga”, et juuni lõpus toimus eluasemeturul hoogne pidu, mil pangaesindajad väljastasid poole tunni jooksul nelja kodulaenu ning notarid tegid ligi 30 tehingut päevas. “Seda oli suhteliselt pöörane jälgida, “ räägib Tiits eelkõige ees ootavast käibemaksutõusust põhjustatud juuni viimaste nädalate vilka tegevuse kohta uusarenduste turul. “Pangaesindajad jõudsid korra tulla, info üle vaadata, allkirja anda ja kohe edasi liikuda. Notaritel oli samamoodi – meie notaril oli näiteks 27 tehingut päevas.” Eluasemeturu aktiviseerumine algas samas juba oluliselt varem. Eesti Panga ökonomisti Taavi Raudsaare sõnul nägid nad kinnisvara laenuturul elavnemist juba aasta tagasi. “Praegust turgu iseloomustaks juba kui aktiivse turgu.” Robin Tiits märgib, et ka tehingute kasvu jälgides on näha, et hakkab järjest enam “2018-2019 aasta taset sisse viskama”. Juunis müüdi tema sõnul Tallinnas 361 uusarendust, mis on aasta taguse juuniga võrreldes kolmekordne kasv. “Aga see on ilmselgelt käibemaksutõusu mõju. Fakt on aga see, et tänavu on esimese poolaastaga uusarenduste müügis eelmise aasta tulemus tehtud.” Taavi Raudsaar märgib omakorda, et kinnisvaras laiemalt on näha positiivset trendi, mis tähendab seda et üle piiri pole veel mindud, buumist veel rääkida ei saa ning turg on normaalses aktiivses faasis. Saates rääkis Robin Tiits veel sellest, miks julgustab ostjaid allahindlusi küsima ning Taavi Raudsaar tõi välja märkimisväärse muutuse viimase aja koduostjate seas. Lisaks räägiti saates, mis tagab tarbijate kindlustunde ning ka prognoositi, mis hakkab järelejäänud suvekuudel ja saabuval sügisel eluasemeturul juhtuma ning kas juuni lõpu peole võib järgneda hilissuvine pohmell. Saadet juhtis Lauri Leet. Fotol Robin Tiits. Foto allikas: LVM Kinnisvara

Seekordses „Tervisetarga“ saates räägime suvistest terviseohtudest, mida põhjustavad puugid. Lääne-Tallinna Keskhaigla nakkusarst dr Kersti Kink selgitab, millised haigused puukide kaudu levivad, kuidas neid ära tunda ning kuidas ennast ja oma lähedasi kaitsta. Saates tuleb juttu nii vaktsineerimisest kui ka sellest, mida teha, kui puuk on juba hammustanud. Arutame, miks borrelioosi sümptomid vahel ka pärast ravi püsima jäävad, ja kes on puugihaiguste suhtes kõige haavatavam. Saadet juhib Violetta Riidas. Pildil nakkusarst Kersti Kink Pildi autor Lääne-Tallinna Keskhaigla

Eesti rapsikasvatajad seisavad praegu silmitsi mitmete väljakutsetega, mis panevad proovile nii kogemused kui ka tehnoloogilised lahendused. Ilmastiku heitlikkus, haiguste levik ja piirangud taimekaitsevahendite kasutamisel on muutnud rapsi kasvatamise keerukamaks kui kunagi varem. „Viimaste aastate suurim probleem on kindlasti talvitumine,“ tõdeb Bayer OÜ agronoom Tõnu Kastepõld. „Kui sügis on liiga pikk ja soe, ei jõua taimed karastuda. Kui talv saabub järsult ja lumevaeselt, on kahjustused suured.“ Tema sõnul näitavad Norra ja Rootsi katsed, et sordivalikul on siin võtmeroll – erinevate hübriidide talvekindlus võib oluliselt erineda. Scandagra seemnete ja väetiste tootejuht Mikk Tagel lisab, et lisaks ilmastikule valmistavad peavalu ka haigused, eriti nuuter. „Nuuter on salakaval – kui see on juba põllul, siis sellest lahti saada on väga keeruline. Ainus tõhus meede on viljavahelduse range järgimine,“ rõhutab ta. Külviaeg on samuti muutunud üha olulisemaks teguriks. „Optimaalne aeg jääb 10.–16. augusti vahele,“ selgitab Kastepõld. „Kui külv hilineb, jääb taim nõrgaks ega suuda talvele vastu pidada. Samas võib liiga varajane külv põhjustada liigset kasvu ja sellest tulenevaid kahjustusi.“ Lisaks ilmastiku ja haiguste mõjule avaldavad rapsikasvatusele mõju ka poliitilised otsused. „Mitmed tõhusad taimekaitsevahendid on meil keelustatud, mis teeb kahjuritõrje keerulisemaks,“ märgib Tagel. „Põllumehed kurdavad, et valikuvõimalusi jääb järjest vähemaks.“ Kuula saatest, miks just talvitumine on Eesti rapsikasvatajate suurim mure, kuidas valida sobiv sort ning millised on tulevikuväljavaated olukorras, kus tõhusad taimekaitsevahendid turult kaovad. Saates räägivad Bayer OÜ agronoom Tõnu Kastepõld ning Scandagra seemnete ja väetiste tootejuht Mikk Tagel. Sisuturundussaadet juhib Juuli Nemvalts. Fotol: Tõnu Kastepõld ja Mikk Tagel. Autor: Juuli Nemvalts

Piletimüügiplatvorm Fienta on kolmekordse gasellina võitnud sündmuskorraldajate südameid väljaspool Eestit ja Euroopatki. Islandile, Barbadosele ja Jaapanile lisaks käib nüüd ka vilgas töö Ida-Aafrika turule sisenemiseks. Rahvusvahelise laienemisega on Fienta jõudnud rohkem kui 70sse välisriiiki. Seesugusele turgude vallutamisele on aidanud kaasa suurel määral just soovitusturundus. "Selliseid kaugeid paiku me ei ole isegi julgenud püüda, need on tulnud kuidagi läbi juhuse," räägib saates "Kiired ja vihased" Fienta müügi- ja turundusjuht Liina Amon. Fienta on oma veebiplatvormile pidanud tooma juurde ka mitmeid erinevaid keeli, valuutasid ja makseviise. Näiteks müüs Fienta eelmisel aastal 30 erinevas valuutas pileteid, kusjuures ostjad olid pärit 200st riigist ehk üle terve maailma. Tuleviku osas tegeleb Fienta aga hetkel Ida-Aafrika turu soojendamisega, kus tegevjuht René Lasseron näeb väga suurt potentsiaali. Nimelt elab Ida-Aafrika riikides, nagu näiteks Keenias, miljoneid inimesi ja rahvastiku keskmine vanus on ligikaudu 18,5. Sellest tulenevalt on seal peagi toimumas suur demograafiline plahvatus. "Needsamad noored tahavad ju peole minna, miks me siis ei peaks seal olema?" ütleb Lasseron. Samuti tuleb saates "Kiired ja vihased" pikemalt juttu piletimüügimaastikul valitsevast konkurentsist ja järelturust. Miks ei ole veel Eestis piletimüügi järelturu jaoks eraldi platvormi ja kuidas näevad kohati ohtlikku järelturgu Fienta juhid? Miks aga ei ole Fiental oma kontorit? Mille poolest eristuvad Fienta tööpõhimõtted teistest Eesti ettevõtetest? Millist ühiskondlikku missiooni Fienta endas kannab ja kuhu viie aasta pärast jõuda tahetakse? Seda kuuleme saatest "Kiired ja vihased". Saadet juhib Julia Laidvee. Fotol: Fienta müügi- ja turundusjuht Liina Amon ning tegevjuht René Lasseron Foto autor: Julia Laidvee Gaselliliikumist toetavad AJ Tooted ja Finora Bank.

See on müüt, et kestlik lahendus on kallis, rõhutab Põhja-Tallinnas kestlikku Hundipea linnajagu rajav Markus Hääl. “On erinevaid ärimudeleid ja võib-olla mingites tööstusharudes ei peagi kohe seda taga ajama. Samas on ärimudeleid, mis viivad innovatsiooni edasi ja selle massidesse jõudes muutub ka innovatsioon teistele ärimudelitele piisavalt odavaks,“ selgitab ta saates. „Aga lihtsalt öelda, et see on liiga kallis, siis see on müüt. Sa ei ole lihtsalt viitsinud lahendust otsida.“ Saates "Juhtides tulevikku" räägib Hääl lisaks müütidele sellest, kuidas muuta inimeste arusaama tulevikus võimalikust, muudatuste juhtimisest ja selgitamisest ning kuidas inseneeria on aidanud juba lahendusi kestlikumaks muuta. Saatejuht on Rivo Sarapik. Saade valmib Rohetiigri ja Äripäeva teemaveebi Kestlikkusuudised.ee koostöös. Fotol Markus Hääl. Autor: Andras Kralla

Saates pakume kuulamiseks nelja lõiku viimasel sügis- ja kevadhooajal salvestatud saadete nendest hetkedest, kus on fookuses muudatuste juhtimine ja inimesed. Oma kogemusi jagavad Legrand Estonia arendusjuht Villem Pomerants, Leden Estonia tehasejuht Markko Varres, Leanesti juht Marko Saviauku, Lean Digitali juht Aleksandr Miina ja Tech Groupi kliendihaldurite tiimi juht Marko Mets. Elektriseadmeid tootva Legrand Estonia arendusjuht Villem Pomerants jagab kahe tehase ühendamise kogemusi ning toob näite, kuidas tal õnnestus meeskonnaliiget kaasata nii, et see tekitas soovi lüüa kaasa arendustöös. Leden Estonia tehasejuht Markko Varres kõneleb aga sellest, kuidas muutusi koos inimestega juhtida ja miks tasub muudatusi juhtida koos jah-inimestega. Digieksperdid Leanesti juht Marko Saviauk ja Lean Digitali juht Aleksandr Miina selgitavad, et arendustööd ei tohi unustada ka keerulisel ajal ning minimaalselt tuleb hoida fookuses probleemide lahendamise oskus ja pidev jooksvate murede lahendamine. See aitab ettevõttel pidevalt efektiivsuse poole liikuda. Oma muutuste juhtimise lugu jagab masinaehitusettevõtte Tech Group kliendihaldurite tiimi juht Marko Mets, kes kirjeldab, kuidas ettevõte igapäevase probleemi lahendas ehk e-kirjade asemele digilahendust juurutas. Fotol: Markko Varres. Autor: Harro Puusild

Julianus Inkasso tegevjuht Merle Laurimäe toob välja, miks ei tasu võlgadega tegelemist edasi lükata ning kuidas õigel ajal tegutsemine võib ennetada nii kahjusid kui ka keerulisi suhtlusolukordi. Laurimäe rõhutab, et tänapäeva inkassofirmad on kaugel 90ndate stereotüüpidest ning võlgnikega tegelevad empaatilised ja kogenud klienditeenindajad, kelle eesmärk on leida mõlemale poolele sobiv lahendus. Samuti räägib ta sellest, kuidas näeb välja inkasso igapäevane töö, millised oskused ja omadused peavad olema ühel edukal inkassotöötajal, mida ta ise Julianuses töötamise juures hindab ja mida peab arvestama muutuvate regulatsioonidega. Lisaks kuuleb, kuidas tehnoloogia ja tehisintellekt aitavad menetleda sadu tuhandeid võlanõudeid. Sisuturundussaadet juhib Simo Sepp. Fotol Merle Laurimäe, foto autor: Simo Sepp.

Äripäeva raamatuklubi saade on inspireeritud sel kevadel eesti keeles ilmunud raamatust „Võib sisaldada valet“. Raamatu üle arutame statistikaprofessori Krista Fischeri, perearsti ja riigikogu liikme Eero Merilinnuga. Saates võetakse vaatluse alla, miks võivad viia ka õiged andmed valede või eksitavate järeldusteni. Küsime lisaks miks inspireerivate kogemuslugude põhjal tehtavad üldistused on ohtlikud? Milliseid vigu andmetest tõde ja tõestusi otsides tihti tehakse? Ja kuidas uuringutulemusi võidakse teadlikult või teadmatusest moonutada poliitiliste otsuste või rahastuse mõjutamiseks? Krista Fischer toob ka esile, et kui tulemus tundub liiga hea, siis kusagil tõenäoliselt on tehtud viga. "Minu kogemus teadlasena ütleb, et kui andmeanalüüsi tulemus tundub liiga ilus – ma näen üllatavalt suurt ja tugevat seost –, siis enamasti on kuskil tehtud mingi viga.” Eero Merilind arutleb äsjase valitsuse liikmete usaldamist hindava uuringu üle: „Väga ilus tabel on tehtud, aga kas tegemist on usalduse või tuntusega? Kui Erki Keldo ja Kuldar Leisi vastu on usaldus väike, siis kas asi võib olla selles, et neid ei tunta?“ Saatejuht on Paavo Siimann. Fotol vasakult: Paavo Siimann, Krista Fischer ja Eero Merilind. Autor: Andres Laanem

Tehisaru levik suurendab vajadust andmekeskuste ja seeläbi rohkema energia järele, kuid mingitel juhtudel saaks tehisintellekti kasutamise asemel hakkama optimaalsemate töövahenditega. Andmekeskused, kus meie digitaalne elu salvestatakse ja töödeldakse, tarbivad 1–2% kogu planeedi aastasest elektrienergiast ehk 200–300 teravatt-tundi aastas. Seega on andmekeskuste energiatarbimine võrreldav näiteks Hispaania või Inglismaa terve riigi aastase tarbimisega. Prognoositakse, et tehisaru ja pilveteenuste leviku tõttu kahekordistub andmekeskuste energiatarbimine järgneva mõne aasta jooksul ja jõuab 600 teravatt-tunnini aastas. See sunnib küsima, kuidas me saaksime kasutada tehnoloogiat keskkonda liigselt koormamata. Asjatundjad soovitavad õppida kasutamisel ja raiskamisel vahet tegema. Kui võrrelda Google'isse tehtavaid päringuid promptimisega ChatGPTs, siis on energiavajadus umbes kümnekordne. Tarkvaraettevõtte Finest tegevjuht Jan Urva ütleb, et eelistades AI‑põhist otsingut tavalisele Google'i päringule, tarbime me märkimisväärselt rohkem energiat. Ent lahendus ei ole selles, et jätame nüüd tehisintellekti kasutamata, raiskamist vähendavad teadlikkus ja õigetes kohtades õigete töövahendite kasutamine. “Teadlikkus tähendab näiteks seda, et ChatGPTsse tõlkepäringu tegemise asemel kasutatakse mõnda tõlkerakendust, mis on energiasäästlikum,” ütleb ta. Eesti Energia energiakaubanduse juht Armen Kasparov toob välja, et näiteks teeb Eesti Energia energiakaubanduses masinõppe abil ligi 400 000 automaatkauplemistehingut aastas. Inimvõimetele oleks see liig mis liig – reageerimisaeg võib seal olla vaid kolm sekundit. Ent need tehingud aitavad tasakaalustada elektrivõrku ja vähendada võrgutasusid ning toovad kokkuvõttes ühiskonnale olulist kasu. Kasparov toob välja, et andmekeskustest üle jäävat jääksoojust saaks näiteks kasutada kütteks. Ent andmekeskuse kogukulust umbes 70% moodustab energiahind ning seetõttu poleks selliste keskuste rajamine Baltimaadesse kuigi otstarbeks. Mõlemad saatekülalised toovad välja digikoristuse kui iga kasutaja võimaluse energiasäästlikumaks käitumiseks. Kasparovi hinnangul on digitaalse sisu loomise ja hoidmise näiliselt tasuta kättesaadavus põhjustanud ressursi raiskamist. Vanasti tähendas kirja saatmine kulusid: paber, ümbrik, mark; sama oli piltide jagamisega ning keegi ei jaganud kehva pilti või ühte pilti mitu korda. “Näiteks Dropboxis on mahupiirang, üle mille ei saa sinna dokumente laadida. Nii inimene mõtlebki, kas mul on vaja alles hoida vana videot, mida ma pole vaadanud 10 aastat. Ilmselt see polegi enam asjakohane, selle saab ära kustutada ja panna sinna midagi muud asemele,” toob ta näiteks. Jan Urva võrdleb digikoristust prügi sorteerimisega, millega inimesed veel kümme aastat tagasi ei tahtnud eriti tegeleda, kuid nüüd on see väga tavapärane. Digikoristus peaks olema teadlikult kujundatud harjumus. “Iga salvestatud kassipilt, see tähendab andmed, mida hoiustatakse pidevalt huugavates serverites, kasutavad energiat,“ kirjeldab ta. Saatejuht on Sigrid Kõiv. Fotol: Jan Urva ja Armen Kasparov. Autor: Sigrid Kõiv

Eesti Olümpiakomitee ja Alexela alustasid koostööd, et toetada meie sportlaste teekonda 2028. aasta suveolümpiale. Uude olümpiatiimi kuuluvad vehkleja Katrina Lehis, ujuja Kregor Zirk ja kümnevõistleja Karel Tilga – kolm tipptegijat, kellel on kõik eeldused jõuda olümpiamedalini. Sel korral räägivad „Energiakoolis“ sportlased ausalt, kui oluline on neile rahaline kindlus. „Ma ei ole kindel, kas ilma Alexela toetuseta oleksin pärast vigastust üldse võistelda saanud,“ tunnistab Lehis. „Meie aladel pole suuri profitiime ja kõik kulud tuleb ise katta,“ lisab Zirk. Ka Tilga rõhutab, et sport on kallis ning kvaliteedis järeleandmisi teha ei saa: „Elan ja treenin USAs, üle ookeani lennud võistlustele, tugimeeskond, toit – kõik on kallis.“ Saates kuulete, kuidas sportlased hindavad kõikide toetajate panust ja milliseid takistusi tuleb ületada, et olla tipus. „Kui tahta, et kõik on olemas, on see väga kallis,“ ütleb Lehis. „Tänu toetusele on see kõik-olemas-meelerahu meile nüüd palju lähemal,“ lisab Zirk. Kuula täispikka podcasti ja saa teada, kuidas meie sportlased valmistuvad järgmisteks olümpiamängudeks! Sisuturundussaadet juhib Henrik Kalmet. Fotol Alexela Team Estonia LA 2028 liikmed: Katrina Lehis, Kregor Zirk ja Karel Tilga. Allikas: Alexela

„Logistikauudised eetris“ juulikuu saade on südasuvele tavapäraselt lavajuttude päralt. Seekord toome kuulajateni kaks ettekannet tänavu kevadel toimunud Laoseisu konverentsilt. Saate esimeses pooles räägib vastloodud ettevõtte NG Logistics juhatuse liige Mario Kõiv sellest, kuidas Selver viis läbi põhjaliku restardi oma laologistika korraldamises, miks otsustati selleks luua selleks täiesti uus ettevõte ja kuidas see on tööle hakanud. Saate teises pooles saab aga kuulata Via 3L tegevjuhi Urmas Uudelepa ettekannet sellest, kuidas Via 3L uue salvestustehnoloogia ja taastuvenergiapargiga ära hinna ja turvalisusega seotud probleemid? Saate pani kokku logistikauudised.ee teemaveebi juht Tõnu Tramm, konverentsil juhtis juttu moderaator Rainer Erman. „Logistikauudised eetris“ saatesarja toetab Digimeerik.ee. Fotol: Urmas Uudemets. Autor: Andras Kralla

Kui paindlikkusest on saanud norm, siis kust jookseb piir töötaja vabaduse ja tööandja ootuste vahel? Arutelu keskmes on küsimus, kas töötajate kontorisse kutsumine lahendab midagi või hoopis süvendab aluspõhjuseid, millest probleemid alguse saavad. Tänavusel Personalitöö aastakonverentsil kogunesid arutluslaua taha Tallinna Tehnikaülikooli IT teaduskonna IT Kolledži direktor ning Targa Töö Ühingu kaugtöö ekspert Sirja Sulakatko, SMITi Inimeste ja kultuuri valdkonna juht Kärt Kinnas, Kaamose jätkusuutlikkuse juht ja nõukogu liige Teele Jõeleht ning Finesti analüütik ja kogenud kaugtöötaja Riina Soggar-Henk, et vestelda kogemustest kaugtööga. Vestluse juhtimise võttis enda kanda Telia personalidirektor ning personalitöö valdkonna edendaja 2022 – Ingrid Viinapuu. Ingridi juhtimisel kaardistati esmalt, mis on üldse probleem või mida probleemina nähakse, seejärel püüti välja selgitada, kas kaugtöö soodustamine parandab töötajakogemust, kas keerulistel aegadel tuleks töötajad kontorisse tagasi tuua ning kuidas kaugtöö mõjutab ettevõtte produktiivsust ja tulemuslikkust. Millised on töötajate ootused töökorraldusele ning kuidas viia tasakaalu paindlikkus ja ärilised vajadused? Kas töö kontoris võib soodustada meeskonnavaimu ja innovatsiooni? Või hoopis vähendada motivatsiooni ja tõsta stressitaset? Kuulete erinevaid vaatenurki ja võimalikke lahendusi. Fotol vasakult: Teele Jõeleht (Kaamos), Kärt Kinnas (SMIT), Sirja Sulakatko (Targa Töö Ühing). Autor: Marko Mumm

Kaitse- ja kosmosetööstuse kogukäive kasvas värskelt selgunud andmetel mullu poole miljardi euroni. Nüüd ootab sektorit ees töökas aeg, ütles Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidu tegevjuht Kalev Koidumäe. Liit teatas juuni lõpus, et sektori kogukäive kasvas 2024. aastal 290 miljonilt eurolt poole miljardini, millest 350 miljonit eurot moodustas eksport. Saates “Tööstusuudised eetris” on külas liidu tegevjuht Kalev Koidumäe, kellega räägime turuolukorrast, Eesti kaitsetööstuse toodangu väljavaadetest ja väljakutsetest. “Tänane aeg, ruum ja keskkond nõuavad investeeringuid julgeolekusse. See on paradoks ‒ peame tegelema valdkonnaga, et tagada oma julgeolek,” rääkis Koidumäe. “Kui vaatame kaitsetööstuse ökosüsteemi, siis see koosneb keskkonnast, kus toota, lisaks on õigusruum, kapitali kaasamine, kõik see, mis toetab meie toodete eksporti, ning tööjõud – olen teinud endale sellise viie sektoriga ringi, et piltlikult selgitada, et kaitsetööstuse ökosüsteemis on tootmiskeskkond praegu loomisel,” rääkis tegevjuht. Ta lisas, et kõik, mida on võimalik Eestis toota, peaksime tootma kodumaal. Veel ütles Koidumäe, et eksporditurul edu saavutamiseks peab toode olema unikaalne. “Siin on oluline komponent Eesti inseneride nutikus ja innovatsioon,” lisas ta. “Kui suurriigid arendavad suuri võimeid, siis Eesti nutikad võimed mahuvad suurte vahele või toetavad neid. Me suudame teha olemasolevaid relvasüsteeme targemaks.” Liidu liikmete meeleolu kirjeldades ütles tegevjuht, et töökas aeg on ees. “Sõltumata sellest, kui kaua kestab Ukraina sõda. Kui ma ei eksi, siis Stockholmi Rahvusvahelise Rahu-uuringute Instituudi andmetel kasvasid maailma kaitsekulud eelmisel aastal 9,6%, Euroopas oli see 17% ja Saksamaal 30%. Kui vaatame, kui palju on viimastel aastatel Ukrainale abi antud oma varudest, siis need laod on vaja täita,” prognoosis ta sektori kasvu jätkumist. Saadet juhib Harro Puusild. Saadet toetab Radius Machining. Fotol Kalev Koidumäe. Autor: Harro Puusild

Raamatupidaja ülesanded võivad ulatuda lihtsast andmesisestamisest kuni finantsjuhi pädevuseni, samuti kõigub rnende palgavahemik viiesajast eurost kuni mitme tuhandeni, tõdes raamatupidamisfirma Numeri OÜ teenuste juht Allan Kaunis. Ometi on kordades olulisem see, milline on raamatupidaja pädevus. Ettevõtte müügijuht Kätlin Ivalo-Laur märkis, et pädevuse teema puudutab ka raamatupidamisteenust osutavaid ettevõtteid. Kui Lätis kehtestati juba aastaid tagasi sertifitseerimiskohustus, mis annab aimu raamatupidaja kvalifikatsioonist, siis Eestis on see valdkond endiselt reguleerimata. Selle tõttu tegutsevad kliendid sageli pimesi ning raamatupidamisteenust ostetakse peamiselt hinna alusel — mis kindlasti ei ole parim valikukriteerium, usub Ivalo-Laur. Kuula saatest, mida räägivad Numeri eksperdid raamatupidaja rolli muutumisest, kuidas valida ettevõttele sobiv raamatupidamisteenus ning miks on oluline lepingut sõlmides kokku leppida ka teenuse lõpetamise tingimustes. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Fotol: Kätlin Ivalo-Laur ja Allan Kaunis. Autor: Juuli Nemvalts.

Kui palju juhid tegelikult oma inimesi kuulavad ning kui valmis ollakse andma ruumi töötajate kasvuks ja ideedele? Sellest räägivad Äripäeva Akadeemia arenguprogrammi “Juhtimiskompass” koolitajad Aili Nurmeots ja Jaanika Rannula koos programmi värskete lõpetajate, Äripäeva turundusjuhi Keit Alevi ja Ragn-Sellsi tütarettevõtte juhi Merilyn Valdmaaga. Saates arutletakse, miks inimkeskne juhtimine pole sugugi “pehme teema”, vaid oskus maksimeerida inimeste potentsiaali ning seeläbi ka ettevõtte tulemusi. Arutelu keskmes on taipamised ja väljakutsed, millega osalejad arenguprogrammis kokku puutusid – alates aktiivsest kuulamisest ja arendavatest üks-ühele vestlustest kuni tagasisidestamise ja keeruliste teemade käsitlemiseni, mida juhid sageli edasi lükkavad. Keit ja Merilyn jagavad ausalt, milliseid muutusi nad juhina on läbi teinud ning kuidas need on mõjutanud nende meeskonda ja tööelu laiemalt. Juhtimiskompassi uue lennu info leiad siit: Juhtimiskompass Saadet juhivad Aili Nurmeots ja Jaanika Rannula. Fotol: paremalt Jaanika Rannula, Keit Alev, Merilyn Valdmaa, Aili Nurmeots Foto autor: Elise Carola Alajärv

„Teabevara tunnis“ uurime, millal on mõistlik lahendada vaidlusi lepitusmenetluse abil ja millal kaaluda kompromissläbirääkimisi. Advokaadibüroo Lindeberg partnerid ja vandeadvokaadid Keijo Lindeberg ning Aldo Vassar toovad välja põhitõed, kuidas muuta lepitusmenetlus edukaks. Samuti arutletakse, kas ja kuidas mõjutab vaidluse kulgu see, kui kaasatakse esindajad. Keijo Lindeberg: „Minu praktika ütleb, et enamasti õnnestub kompromiss saavutada lihtsamini siis, kui esindajaid ei ole.“ Samas tõdeb ta, et on ise esindajana jõudnud ka kompromissini. Aldo Vassar lisab: „Vaidlused on väga erinevad, esindajad on väga erinevad, esindatavad on väga erinevad. Minu seisukoht on see, et alati on hea, kui on kaasatud õigusteadmistega isik, kes sind vähemalt nõustab.“ Saame ka teada, kuidas erinevad kompromissläbirääkimised lepitamisest ja kas on olemas head kompromissi. Saadet juhib Äripäeva teabevara vanemtoimetaja Eve Noormägi. Fotol vasakult: Keijo Lindeberg, Aldo Vassar ja Eve Noormägi. Autor: Andres Laanem

Üleminek fossiilkütustelt taastuvenergiale ei juhtu viie või kümne aastaga, vaid kestab aastakümneid, tõdes geoloog ja TalTechi teadus- ja ettevõtlusprorektor Erik Puura saates "Kestlikul kursil". “Me peame sellest aru saama, et see ei ole miski, mis on nips ja valmis. See on hästi pikk protsess,” ütles Puura. Küll aga nihkub võim naftariikidelt neile riikidele, kellel on metalle ja kaevandusi. Sel põhjusel ihkavad nii Venemaa kui USA Ukraina haruldasi muldmetalle. Saates räägime lähemalt USA ja Ukraina maavarade leppest ja sellest, kas USA surub Ukrainat nurka. Tänu rohketele maavaradele ja nende töötlemisele on Hiina suurendanud märgatavalt oma mõjuvõimu maailmas. "Fossiilsete kütuste kasutuse kiire piiramine võiks viia Hiina hegemoonia väga kiirele tõusule," märkis Puura ja lisas, et selle vältimiseks vaadatakse näiteks Gröönimaa ja Arktika loodusvarade poole. Saates räägime ka Eesti maavaradest ja lähemalt fosforiidist. Kuidas geoloogid ei saanud veel paar aastat tagasi kasutada ERRi telesaates sõna fosforiit, kas peame hakkama rääkima Lääne-Virumaa õiglasest üleminekust ning kui konkurentsivõimeline oleks Eesti fosforiit maailmaturul, kuuleb saatest. Samuti on juttu Euroopa ja Lähis-Ida loodusvaradest ning puhta vee seisust Eestis. Saadet juhib Karmen Laur. Fotol Erik Puura, foto autor on Raul Mee.

Suvi ja koolivaheaeg suunab paljud tudengid erialastele praktikatele, kuid must-valge leping ja kindel palk võivad jääda seejuures nähtamatuks, räägivad tööturul tegutsevad noored õigusteaduse bakalaureuse lõpetanud Grete Kaseväli, Karl Erik Kala ning Isabel Mõistus. Saates „Triniti eetris“ praktikandi katsumuste teemal sõna võtnud Grete Kaseväli märgib, et on Triniti advokaadibüroos praktika kogemusega rahul, kuid tunneb muret praktikantide pärast kellel nii hästi ei lähe. "Esineb olukordi, kus praktikante kasutatakse ära ja sõlmitakse praktikalepinguid, et varjata tegelikku töösuhet. Seejuures saad sa väga vähe raha ja oled sotsiaalselt kindlustamata," rääkis ta. Olukorda muuta on aga keeruline, kuna kindla suunitlusega määrust ja seadust ei ole. Õigusteaduskonna kolmanda kursuse tudengi Karl Eerik Kala sõnul on noorel väga keeruline ise mõista, kui tööandja teda tüssab. “See on kivi tööandja kapsaaeda, aga seadus seda ei reguleeri ja see on probleem üle Euroopa,” nentis Kala. Valmimisel on aga Euroopa Liidu direktiiv, mis seaks praktikatel käimise ja saadava töötasu kindlamatesse raamidesse. Samuti õigusteaduskonna bakalaureuseastme lõpetanud Isabel Mõistuse sõnul ongi direktiivi suurim eesmärk eraldada päris töö ja praktika. Saates tuli aga põhjalikult juttu ka juuraõpingutest Tartus ja omavahelisest akadeemilisest konkurentsist. Foto: Kristel Mikkus.

Eesti Rohetehnoloogia Liit viis Startup Estonia algatusel läbi uuringu, mille eesmärk oli koguda teavet Eesti iduettevõtete jätkusuutlikkuse hindamiseks. Uuringu põhjal valmib praktiline mõju hindamise tööriistakast, mis aitab iduettevõtete mõju paremini mõista, mõõta ja teadlikumalt suunata. Saates "Cleantech" käisid sellest lähemalt rääkimas Aneth Tinnus ja Triinu Lukas Beamline Acceleratorist. Triinu Lukas rääkis saates, et mõju hindamine pole pelgalt „kasti täitmine“, vaid reaalne konkurentsieelis: „Kui ettevõte saab aru, miks ta midagi teeb – järeltulevate põlvede nimel või investori ootusi täites –, on tal parem arusaam oma strateegilisest suunast.“ Lukas kinnitab, et huvi mõjuhindamise vastu kasvab – ka investorid tahavad näha mitte ainult positiivseid jalajälgi, vaid ka riskikohti ja negatiivseid mõjusid. Selleks töötati välja ka praktiline tööriist, mis võimaldab idudel oma jalajälge analüüsida, ilma et see tähendaks kallist ja keerulist protsessi. Saadet juhib Mart Valner. Kuula lähemalt juba saatest. Saadet toetavad Sunly AS, Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Eesti Rohetehnoloogia Liit. Fotol: Aneth Tinnus, Mart Valner ja Triinu Lukas. Autor: Mai Kroonmäe