Ilmaparandaja

Saates on külas Eestimaa Looduse Fondi noore looduskaitsja auhinna pälvinud Christel Rose Bachmann, kes on pühendunud linnas elavate nahkhiirte, ent ka mitmete teiste loomaliikide uurimisele ja kaitsele. Saatejuht on Rein Pärn.

Seekordses saates sirvime Ain Raali värsket ravimtaimede raamatut ning läheme Eesti Loodusmuuseumisse molutama. Parimaid molutamistehnikaid jagab Loodusmuuseumi direktor Heidi Jõks, kes räägib ka sellest, milliseid näitusi viimaseid kuid enne Vanalinnast ärakolimist muuseumihoones veel näha saab. Saadet juhib Rein Pärn.

Seekord räägime aasta loomast siilist, kes on küll teada-tuntud loom, kuid tema eluviisi kohta on ka nii mõndagi teadmata ja üllatavat. Näiteks see, et Eestis elab kaks erinevat liiki siile, siil oskab ka ujuda, piim on siilile ebatervislik, siil on osav tulekahjude kustutaja ja veel palju muudki. Stuudios räägivad siili elust ja tegemistest zooloogid ja Eesti Terioloogia Seltsi juhatuse liikmed Lauri Klein ning Uudo Timm. Saatejuht on Rein Pärn.

Seekordses Ilmaparandaja saates vaatame tagasi aastavahetusele, kui väga paljud tallinlased olid uut aastat vastu võtmas söökide, jookide ja ilma veeta. Kas kriisiolukorras aitaks hoopis see kui iga majapidamise juures oleks oma kuivla ehk tänapäevane kuivkäimla? Kuhu kuivalte tehnoloogia on arenenud ja miks meil neid vaja on, räägivad saates Priit Adler ja Peep Tobreluts. Saatejuht on Mart Valner.

Kuna aasta linnuks on kuulutatud piiritaja, siis seekordses Ilmaparandajas kuulemegi selle tuntud, kuid siiski üsna väheuuritud linnu tegemistest pikemalt. Stuudios räägib piiritaja elust linnuökoloog Marko Mägi. Saadet juhib Rein Pärn.

Oluliste ühiskondlike teemade arutamiseks on ellu kutsutud Hea Elu Rahvakogu, mis toob ühise laua taha tavalised inimesed, et leida lahendusi Eesti suurimatele väljakutsetele. Kuidas hea Elu Rahvakogus osaleda saab ja kuidas see arutelu on üles ehitatud, räägivad Ilmaparandajas korraldaja Teele Pehk ja eelmisel pealinna rahvakogul osalenud kodanik Gert Preegel. Saatejuht on Rein Pärn.

Selle nädala Ilmaparandaja saates läheme kõigepeal maailma poolustele ja siis tuleme tagasi ning räägime Eesti ühistranspordist. Miks on meile polaaralad olulised ja kuidas nende tervis mõjutab geopoliitilist olukorda? Kas kliimakonverentsil arutatu aitab jääkatet alles hoida ja mis juhtub, kui need sulavad? Neid teemasid avavad välisministeeriumi kliima- ja energiapoliitika erisaadik Katrin Saarsalu-Layachi ja erivolitustega diplomaatiline esindaja Arktika küsimustes Toomas Lukk. Lisaks räägime ka ühistranspordireformist Eestis, mis peaks valitsuses arutlusele tulema juba uuel nädalal. Mis muutub, miks ja mida see tegelikult inimestele tähendab, räägib Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi regionaalarengu asekantsler Sigrid Soomlais. Saatejuht on Mart Valner.

Pühadeaeg hakkab kätte jõudma ning väga paljud eestlased otsivad oma lähedastele jõulukinke suurtest veebipoodidest. 2024. aastal tuli Euroopa Liitu 4,6 miljardit alla 150-eurost väikepakki ja umbes 90% neist olid Hiinast. Seekordses Ilmaparandaja saates uurimegi, kui suur on nende pakkide keskkonnajalajälg ja kuidas Euroopa komisjon tahab rakendada nendele pakkidele suuremat kontrolli. Kas e-kaubandus on probleem või lihtsalt uus kaubanduskanal, arutavad saates Euroopa komisjoni Eesti esinduse juht Ave Schank-Lukas ja Omniva kommertsjuht Sven Kukemelk. Saatejuht on Mart Valner.

Kuna Eesti põllumajanduses ning toidu- ja puidutööstuses tekib igal aastal sadu tuhandeid tonne väärtuslikke kõrvalsaadusi, mille potentsiaal jääb suuresti rakendamata, tegid Maaülikooli teadlased põhjaliku uuringu, milles selgub olukorra tõsidus. Samas pakuvad nad välja mitmeid lahendusi, kuidas ülejäävat tooret edukalt kasutada saaks. Seetõttu on seekordses Ilmaparandaja saates külas Eesti Maaülikooli maamajanduse ökonoomika õppetooli juhataja, tenuuriprofessor Rando Värnik, kes teemat selgitab. Saatejuht on Rein Pärn.

Seekordses Ilmaparandaja saates räägime peamiselt keskkonnaharidusest. Kuidas mõjutab keskkonnahariduse ümberkorraldus Eesti haridussüsteemi ja ühiskonda ja kuidas kompleksselt loodusest rääkida nii, et noorte peas ka seosed tekiksid? Kas ilma teadmata, mis on märg mets, saab rääkida sellest, mida selle metsaga tegema peaks? Saates on külas hariduspsühholoog Grete Arro. Saatejuht on Mart Valner

Kuna loomakaitseseaduses plaanitakse teha mitmeid muudatusi, on paljudel loomapidajatel ja varjupaikadel tekkinud hulga küsimusi. Mis peamiselt segadust tekitab, sellest räägivad Ilmaparandaja saates Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna peaspetsialist Hedvig Liblikas ja Varjupaikade MTÜ kommunikatsiooni- ja annetuste kogumise juht Anni Anete Mõisamaa. Saadet juhib Rein Pärn.

Kuna Euroopa Liidus jõustusid uued jäätmete raamdirektiivi muudatused, räägime Ilmaparandajas pikemalt sellest, mida need elanikele ja ettevõtjatele kaasa toovad. Eesmärk laiemalt on vähendada laiemalt kümneid tuhandeid tonne tekstiili ja toidujäätmeid ning muudatused toovad rõivastele, jalanõudele ja teistele tekstiilitoodetele tootjavastutuse ning sihtarvud toiduraiskamise vähendamiseks. Kuidas täpsemalt, räägivad seekordses Ilmaparandajas Kliimaministeeriumi jäätmekorralduse ja digitaliseerimise valdkonna juht Kristel Kibin ja Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna juhataja Peep Siim. Saadet juhib Rein Pärn.

Selle nädala Ilmaparandaja saates võtame jutuks kaks erinevat teemat. Tartu Ülikooli teadlaste põhjalik teadusartiklite analüüs näitas, et tuulikute infrahelil pole leitud kahjulikke tervisemõjusid, kuid tuulikute olemasolu, võimalik tekitatav müra, uskumused ja üldised hoiakud võivad inimest mõjutada. Uuringut ja tervisemõjusid tutvustavad lähemalt Hans Orru ja Triin Veber Tartu Ülikoolist. Lisaks tuleb saates juttu ka Eesti põllumehest kliimamuutuste keskel. Kuidas jääda põllumajanduses jätkusuutlikuks ka muutuste kiuste, räägib Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja põllumajanduspoliitika juht Ants-Hannes Viira. Saatejuht on Mart Valner.

Äsja esilinastus Matsalu Loodusfilmide Festivalil Riho Västriku uus film Eestimaa loodusest - "Kriimsilm, karuott ja rebane. Märkmeid metsast". Mõni tund enne esilinastust toimus filmi autoriga ka Lihulas avalik Ilmaparandaja saate salvestus, milles Riho Västrik rääkis filmist, Eesti loodusest, loodusfilmitegijatest ja sellest, mis filmimaailmas aastakümnetega muutunud on. Küsib Mart Valner.