Paevakord

„Päevakorra“ lõppemine ei tähenda, et viimane saade tihkelt poliitanalüüsi täis poleks. Täna päevakorras: riigifirmade nõukogud, alkoholipoliitika, Olerexi trahv, valimisringkonnad ning ähvardavalt kallis Narva kodusoojus. Ja muidugi eluloterii!

Teadaanne kuulajatele. Pilgud tagasi Narvale. Kolm peotäit mulda Nordicale. Eesti Energia suur mädapaise. Kuluhüvitiste kärbe.

„On absurdne, et Narva koalitsioonileppes peab ühele osapoolele üle kordama, et linnas aetakse asju Eestis kehtivate seaduste alusel,“ ütles Eesti Ekspressi ajakirjanik Urmas Jaagant. Samas tõdes ta, et poliitilisest pragmaatikast lähtudes tegi Raik ainuvõimaliku käigu – poliitiku eesmärk on saada võimule ja kui see võimalus avaneb, tuleb seda kasutada. Maalehe peatoimetaja Hindrek Riikoja sõnul ei kaalu see üle asjaolu, et Raik on valmis minema koostööle inimesega, kelle vaated on väga lähedased Venemaa omadele ning kes oma seisukohtade tõttu ka Keskerakonnast välja heidetud. Greete Lehepuu Eesti Ekspressist tõdes, et mõeldes eelolevatele valimistele on siin kaks vaadet. „On hea, et on linnapea keegi, kes ei ole Stalnuhhin või ka Jaan Toots, kes ei suutnud seal mägesid liigutada. Raiki eestimeelsuses ja suutlikkuses seal Narva poliitikas ujuda pole kahtlust,“ ütles ta. „Negativne pool – Stalnuhhiniga koalitsiooni tehes ehitab Raik talle pjedestaali, kus ta Stalnuhhin saab enne valimisi särada."

Kuidas toimetati Swedbankis Venemaa rahaga? Kas Martin Helme teab tõde nii sõja kui valimisõiguse kohta? Hundid ja ilvesed möllutavad vabalt. Kuidas reageerisid Eesti poliitikud Donalt Trumpi võidule?

Jätkud vene valijatega. Isamaa “alternatiivne eelarve”. Konjunktuuriinstituudi uuring ja valitsuse solvumine. Hotelli ja restoäride protest. Tallinna müstilised prügikastid. Eluloterii eriväljaanne: miljonipeldik, adjöö!

Siseminister Lauri Läänemets on pakkunud idee, et kohalikel valimistel eelregistreerimise kaudu valida vaid need pikaajaliselt Eestis elavad välismaalased, kes deklareerivad, et mõistavad Venemaa algatatud sõja Ukrainas hukka ja tunnustavad Eesti suveräänsust. Lisaks saaks jõustruktuurid neist nimekirjadest teatud meelsusega inimesi välja noppida. See idee võib olla aga pikas vaates ohtlik, leidsid „Päevakorra“ saate osalised.

Riigieelarve esimene lugemine riigikogus. Põllumehed riigikaitsesse! Kas paistabki tasuta kõrghariduse lõpp? Kuluhüvitiste lõppematu arutelu. Põlva nutitee – ohutu Eesti tulevik?

Annetuste mõiste kipub väga laiaks. Mis toimub riigikaitsekomisjonis? Eksamite infosüsteemis jälle jamad. Prokuratuur ei saa enam sideandmeid kasutada. Palju õnne, EOK president Kersti Kaljulaid!

Kas ametnikud puhkavad liiga palju? Sisserände piirarvu tõstmine. Nursipalu elanikele antakse liiga vähe raha? Kas Läänemets pööras majanduspõhimõtted ringi või antakse talle põhimõtte pärast pasunasse? Uut Ida-Viru eriesindajat ei tule. Mis asi see sutsakas siis üldse oli?

Maalehe peatoimetaja Hindrek Riikoja leidis, et idee koolis nutitelefonid keelata või kasutust piirata on iseenesest hea idee, kuigi miks lastelt samal ajal nõuda siis aina enam e-kooli ja muude digilahenduste kasutamist. „Liiga vara surutakse lastele nutitelefone kätte,“ tõdes ta. Eesti Ekspressi ajakirjaniku Greete Lehepuu arvates oleks pigem hea, kui niigi piiratud tähelepanu- ja keskendumisvõimega lastelt võetaks üks stimulant vähemaks. „Mida laps oma nutitelefonis teeb? Istub kael konksus TikTokis ja rullib videosid. Kas nutitelefonide piirang koolides peab olema seaduses kirjas, on iseküsimus.“ Kooli põhikirjas või sisekorras võiks olla üsna lihtne telefonide kasutus ära reguleerida, aga miskipärast soovitakse just seaduse muutmist, märkis Eesti Ekspressi ajakirjanik Urmas Jaagant. „Mulle tundub, et selle põhjus ei ole koolides, õpetajates või lastes, vaid hoopis lapsevanemates. Mul pole fakte, aga kõik viitab, et nõudlike lapsevanematega toimetulekuks on koolidel vaja seaduse jõudu, omaenda sisekorra eeskirjadest jääb väheks,“ pakkus ta.

Eesti 200 esinaine Kristina Kallas teatas sellel nädalal, et 2028. aastast muutuvad sotsiaaltoetused Eestis vajaduspõhisteks. Teda ei seganud tõsiasi, et tänaselt valitsusel on väga napilt võimalusi päris elus sellist lubadust teoks teha.

Midagi pole parata: äri ja poliitika ristumiskoht nõuab alati avalikkuse kõrgendatud tähelepanu. Poliitikasse suunduvad ettevõtjad peavad sellega arvestama. Riigikogulaste Hiina visiidist, mis näeb üha halvem välja. Eesti otsib ettevõtlusmaksu ja kompab kärpeid. Kallas vs. Michal. Kas vanglaid peaks rendile andma?

Riigikogu liikmetele peaks olema päevselge, milliseid poliitilisi ja julgeolekuriske hiinlaste kutsel ja nende kulul Pekingisse sõitmine kaasa toob. Saates veel: jälle uued kärped, eestikeelse hariduse algus, jahtumisaeg tippjuhtidele, Lihula monumendi saaga.

Uus Lasnamäe linnaosavanem on probleemidest hoolimata trump sotsidele. Eelarvekõnelused ja majandusprognoos. Eesti riigi võlakirjad või võlukirjad? President Kersti Kaljulaid mõtleb EOK juhiks saamisele. Kellest saab Eesti200 uus juht? Eluloterii!

Eesti Ekspressi ajakirjanik Urmas Jaagant märkis, et rIigikogu aseesimees Toomas Kivimägi heitis kohtule ette, et kohus on aravõitu ja otsustas mitte kaalutleda seaduse mõtte kõrval Repinskile ette heidetud tegusid. „Aga kohus saab lähtuda seadusest. Kui selle järgi ei saa öelda, et miski on rikkumine, siis nii on,“ ütles ta. Maalehe peatoimetaja Hindrek Riikoja arvates on Kivimägi silmakirjalik – parlamendil on olnud aastakümneid aega seaduseid korda teha. „Aga probleem on, et riigikogu liikmel ei ole mundriau. Rikkujad ei satu oma kolleegide pahameele alla. Seda suhtumist ei ole,“ möönis ta. „Eraldi tahan rõhutada, et riigikogu liikmed võtku õppust sellest, mis reeglid on kehtestatud eraettevõtetele,“ märkis RIikoja. „Miks riigikogu liige ei võiks pidada sõidupäevikut nii nagu see eraettevõtluses käib?“

Maalehe peatoimetaja Hindrek Riikoja leidis, et Kõlvarti ja Madisoni ühisavalduse taga pole muud kui tähelepanuvajadus. „Mihhail Kõlvartil on erakonnas halb seis, milline on reiting, hädasti on tarvis silma paista, aga Isamaa ei taha neist riigikogus midagi kuulda. EKREga ei taha Keskerakond ise midagi koos teha,“ selgitas ta. „Jaak Madison on hädas. Temani on jõudnud arusaamine, et ta on silmapaistev europarlamendisaadik, kuid EKREsse kuulumine on olnud selles väga olulise tähtsusega. Viimastel kuudel on ta tajunud, et nüüd kus ta EKRE liige pole, on keerulisem silma paista.“ Grete Põlluste Delfist ütles, et Madison on seni olnud EKRE-sinine, siis mis teeb tema profiilile Keskerakonna-roheline. „Jana Toomi siunamist ja vaadetes justkui pehmenemist on Madisoni endised erakonnakaaslased nina alla hõõrunud kõvasti,“ märkis ta. „Head see ühisavaldus tema kuvandile ei pruugi teha.“

„Mida siis sotsid teinud on?“ küsis Maalehe peatoimetaja Hindrek Riikoja. Sotsite toetus on tõusnud Reformierakonnast mööda ja on nüüd 17,4%. Sellega on nad toetuselt teine partei Eestis Isamaa järel. „Teinud pole sotsid ju midagi. Kui vaatame uut koalitsioonilepet, siis seal on ridamisi punkte, millele nad on käe alla pannud, aga mis neile ilmavaateliselt sobida ei tohiks.“ Riikoja arvates ei ole sotsidel ühtegi töövõitu ette näidata, mille eest neile vahefiniši punkte anda. Eesti Ekspressi ajakirjanik Urmas Jaagant leidis, et ka poliitikas kehtiv vana hea nn sõjaseadus: ära mingil juhul sega vastast, kui ta teeb parajasti vigu. „Sotsid seda teevadki. Nad näevad, et kõik mida Reformierakond teeb, on neile endile mingil määral kahjulik ja seal ei tohi neid selles segama minna,“ ütles ta. „Tulemus on see, et Reformierakond on pikemas trendis toetuselt langenud ja sellest on sotsidele piisanud selleks, et reitingutes kõrgemale tõusta.“

Läks kaks nädalat ning välja tuli esimene minister, kes küsib kärpevabastust. Vastu ootust ei ole selleks aga mõni sots – hoopis Eesti 200 esindav justiitsminister Liisa Pakosta. Ei häiri teda tõsiasi, et just tema koduerakond rääkis kõige valjemalt karmide kärbete vajadusest. Päevakorras veel: Kui hukas meie majandus on? Kes mõistab haridusministeeriumi visiooni keskharidusest? Keskerakonna järgmine jooksulaine Prügikastiskandaal Tallinnas? Viimane Eluloterii enne Greete puhkust

Maksud ja nende muudatused. Vladimir Svet. Automaks läheb Riigikogus uuele katsele. Kas Pevkur on siis minister või ei ole? Törts olümpiajuttu. Eluloterii

Poliitikasaates „Päevakord“ tõdesid Eesti Ekspressi ajakirjanikud Greete Lehepuu ja Urmas Jaagant ning Maalehe peatoimetaja Hindrek Riikoja, et Reformierakond on tõmmanud paarinädalastest kõnelustest kõige pikema kõrre. Kõik, mis puudutab rahandust, majandust ja riigikaitset, on uues valitsuses Reformierakonna kätes.