Kukkuv Oun

Kukkuv õun: kukkuv-oun_2024-07-23

2024. aasta koolieksamite puhul võttis Haridus- ja Noorteamet kasutusse suure hulga meelevaldseid tehisintellektseid «otsustajaid» ja nendelt saadud väidete alusel tühistati nii mõndki eksamitulemused. See asjaolu on enam kui häiriv. Saatekülalise Priit Hõbemägiga arutleme selle üle, kus on tehisaru rakendamise piirid ja milline on see võimalik ohutu ulatus. Saatejuht Marek Strandberg.

Teadusagentuuri juht Anu Noorma, füüsik ja ettevõtja Kaupo Voormansik ja õpetaja ka kasvatusteaduste doktoriõppur Helene Uppin arutavad selle üle, millised on võimalused Eestis teha karjääri teaduses ja kui kerge või raske see on. Kas me peame end kogu aeg kellegi teisega võrdlema või on aeg hakata nö oma teed minema? Teaduses ei ole kõike juhtivat kätt vaid teaduses peab igaüks ise oma uksed avama ja teod tegema. Arutleme ka selle üle, kas kasvatusteadused vajavad erilisemat tähelepanu, kuna neist näib sõltuvat väga palju, milliseks inimesed kujunevad. Saatejuht Marek Strandberg.

Kiviajal ei ehitatud siinkandis linnu, nii nagu tegid kütid-korilased tänase Lõuna Türgi aladel. Küll aga olid siingi oma kogunemiskohad ja need võisid olla muistsete matmispaikade juures. Need ehk olidki iidsed kogunemiskohad ja ärikeskused. Tartu Ülikooli arheoloogia kaasprofessor Mari Tõrv räägib sellest, milline oli kiviaegne ja hilisem eluolu ning kui tavaline oli toona ka surm. Saame teada, mida inimesed toona teha võisid ja oskasid. Tuleb välja, et teame toonaste inimeste kohta üsna paljutki. Saatejuht Marek Strandberg.

Tartu Ülikooli teadus Ivar Zekker uurib, kuidas toime tulla aina kasvavate ravimjääkidaga, mis inimestest looduskeskkonda jõuavad. Aastaks 2030 peavad reoveepuhastid neid juba eemaldama hakkama. Millised on tehnoloogiad, mis seda teha aitaksid ja kui palju neist ainetest õnnestuks kinni püüda? Kas haiglad ja hoolekandeasutused vajaksid eraldi reoveepuhastid – sealt tuleb ju enamus ravimijääkidest? Saatejuht Marek Strandberg.

Eesti Geoloogiateenistuse fosforiidivarude ja -kaevandamisega tegeleva projekti juht Lauri Joosu räägib, mida saadakse teada järgmise aasta lõpuks 6 miljoni krooni eest, mille Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on eraldanud fosforiidiuuringuteks. Uurime ka, kas midagi peale fosforiidi on ka me maapõues ja ka seda, milline on olukord maasoojuse kasutussevõtuga. Saatejuht Marek Strandberg.

Tartu ülikooli professorid Maris Laan ja Margus Punab räägivad oma avastusest, mille nad tegid, kui ledsid geeni, mis põhjustab meste viljatust. Räägime ka viljatusest laiemalt ja selle võimalikest põhjusest. Arutame ka selle üle, miks väikse sündimusega maailmas on rahvaarv kasvav ja kuidas võiksid arvult hääbuvad kultuurid ja rahvad oma sündimust kasvatada. See lahendus polegi teab-mis keeruline. Saatejuht Marek Strandberg.

Eesti Metsloomaühingu juhatuse liige Katrin Idla avab põhjused, miks on vaja metsloomi aidata, kui and inimese tõttu kahju saavad ja selgitab ka millistel põhjustel metsloomad linnades viga saavad. Eesti Metsloomaühingus on ühtekokku paarsada vabatahtlikku, kes aitavad iga-aastaelt umbes seitset tuhandet hätta sattunud metslooma. Saatejuht on Marek Strandberg.

Vabariigi president andis äsja noore IT teadlase preemia Tartu Ülikooli rakendusliku keeleteaduse suunajuhile Liisa Rätsepale. Saates teemegi juttu sellest, kaugele on Eesti keele tehnoloogia arenenud ja mida uut seal tehakse. Saatejuht Marek Strandberg.

Saates osalevad Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse tegevjuht Erle Rikmann (endine Sotsiaal- ja Välisministeeriumi teadusnõunik), Tartu Ülikooli teadusprorektor Mari Moora ja ETAGi poolt teadusmobiilsuse valdkonnajuht Allan Padar. Saates tuleb juttu sellest, millised on üldse teadlaste ja lihtalt kõrgelt haritud inimeste Eestisse tuleku võimalused ja kes siis siia tulnud on. Saatejuht Marek Strandberg.

Euroopa Inimõiguste Kohus rahuldas Švetsi naiste kaebuse oma riigi vastu, mis ei olevat piisavalt teinud, et sammu pidada kliimamuutuste vähendamise vallas. Uurimegi saates seda, kas heast kliimast on saanud nüüd siis uus inimõigus nagu ka seda, kas kliimapoliitka ja julgeolekupoliitika on ikka eri asjad või mitte. Keskkonnaõiguse Keskuse jurist Kertu Birgit Anton kõneleb ka sellest, miks Euroopa Inimeõiguste Kohus ei rahuldanud lähedasel alusel Portugali noorte ja Prantsusmaa ühe endise linnapea kaebusi. Saatejuht Marek Strandberg.

Tartu ülikooli bioinformaatika professor ja akadeemik Jaak Vilo räägib sellest, mis toimub me kõrgharidusmaastikul ja ennekõike doktoriõppega. Hullemad ajad olid kümnendi eest ja praegu ronitakse august välja, mainib Vilo. Ametnike arvates peaksid doktorantuuri lõpetama kõik, kes sinna astuvad – see on aga utoopia. Kui Eestis tehti valmis Skype oli vist üks inimene ehk selles vallas oma doktoriväitekirja kaitsnud. Tänane olukord on märkimisväärselt parem, aga kaugelt mitte ideaalne. Mida öelda neile, kes küsivad, et miks me koolitame doktorikraadiga inimesi, kes siin iial õpetama või töötama ei hakka? Ahjaa: siis saate ka teada, mis on nende inimeste ametinimi, kes tehisaru õpetavad. Saatejuht Marek Strandberg.

Tartu Ülikooli kliimateaduste professor Piia Post räägib sellest, miks atmosfääri ülakihtides õhuvoolud oma suunda muudavad ja mida see allpool kaasa toob. Tuleb juttu ka sellest, miks poolel teel kosmosesse kõrgilm ka maapinna mõttes põrgulikult kuumaks läheb. Ega atmosfäär ei erine maailmamerest – seegi lainetab ning sealgi murduvad lained. Teeme juttu ka osooniaukudest ja saame teada, kui haruldased need on. Saatejuht Marek Strandberg.

Abeli preemia on Norras välja antav Nobeli preemia analoog matemaatikuile. Tõsi, seda antakse välja alles 2003. aastast. Michel Talagrand sai selle oma tööde eest, mis puudutavad mõõdu kontsentreerimist ja juhuslikes protsessides korra nägemist. "Kukkuvas õunas" püüame nii selles teemas kui muudeski matemaatikat puudutavates asjade segusele jõuda Tartu Ülikooli tõenäosusteooria professori Jüri Lemberiga. Igatahes arutame ka selle üle, et kas matemaatika on pigem kunst või teadus ja loomulikult: milleks matemaatikat üldse vaja on? Saatejuht Marek Strandberg.

Kuuleme ikka, kuidas majandus on kehvas seisus ja oleks vaja midagi välja mõelda. Aga see on juba välja mõeldud: nii masinad, kui vajadus nende järele. Tegemist on sõjadroonide turuga, mis on pasiunud nii suureks, et muudki tooda. Aga on üks «AGA» – keegi peab selle vuhinal käima tõmbama. Vabariigi noore inseneri preemia saaja, Threod Systemsi tehnoloogiajuht Margus Sammelssar arvab, et selleks käimatõmbajaks saaks olla ka Eesti riik, sest meilgi on neid droone vaja. Meiegi sõda hakkab välja nägema, kui see meid tabama peaks, samasugune kui näeme täna Ukrainas. Rätsepatööna droone tootes või ka väikeses koguses neid tehes, et ole jaksu investeerida masstootmise võtetesse. Saates kuulete ka, kuidas Margusest sai drooniehitaja ja millist vatti saavad ka eesti droonid Ukraina taevas ning kuidas need seal toime tulevad. Saatejuht Marek Strandberg.

Sellest ja paljust muust tuleb juttu Eesti juurte tippkeskuse juhi ja Tartu Ülikooli arheogenoomika professori Kristiina Tambetsiga. Meie ajaloos on üksjagu ebaselget: miks siin asustus on kadunud ja kuidas ning millistel põhjustel üldse siia kanti rännati? Ja loomulikult: kui paneme kokku kõikvõimalikud teadmised eestlasete kohta, siis mis välja tuleb? Saatejuht Marek Strandberg.

Tallinna Tehnikaülikooli keemiaprofessor Riina Aav juhib strateegilise mineraalse ja süsiniku-põhise ressursi ringmajanduse tippkeskust. See on üks kümnest tippkeskusest, mis 2024 aastast järgmiseks 7-ks aastaks on saanud riiklik rahastuse. Riina Aav toob näite, et juba täna osatakse teha lahustivabu keemilisi reaktsioone, milliste jäätmete hulk on tõepoolest minimaalne. Need on mehhanokeemilised protsessid, millega materjalide loomine saab olla nii ökonoomsem nagu ka keskkonnasõbralikum, kui paljudel täna tööstuslikus kasutuses olevatel protsessidel. Ringmajandamine keemiatööstuses nõuab nii uusi protsesse, kui oskust ka materjale ja aineid valmistades neid ka komponentideks lagundamise võtete loomist. Saatejuht Marek Strandberg.