Jukuraadio

1993. aastal Tallinna–Stockholmi liinil sõitma hakanud parvlaev Estonia oli Eesti suurim ja kauneim reisilaev. Aga vähesed teavad, et enne II maailmasõda sõitis samal liinil reisiaurik “Estonia". Tegelikult aga on “Estonia” nime all sõitnud mitmed laevad veel varem, koguni rohkem kui 100 aasta jooksul. Meremuuseumis on üleval näitus, mis pajatab meile “Estonia” loo. Aga vandenõuteooriatest ei räägi. Kandume korraks 20. sajandi algusesse ja lõpetame ajastu kirjeldusega, kus sõitis hiljem hukkunud “Estonia”. Reisilaev Estonia sümboliseeris eestlastele vabadust, edu ja läänelikke väärtusi, mis ei olnud toona just paljudele kättesaadavad. Milline oli elatustase, mida seal pakuti ning mida üldse avatud liiklus “välismaale” toona tähendas – sellest pajatavad Meremuuseumi kuraator Teele Saar ning muuseumi direktor Urmas Dresen.

Alle galeriis toimub novembri eelviimase nädala lõpul Eesti üks suurimaid kunstioksjone. Galerist Harry Liivrand viib meid "Jukuraadio" 547. saates põnevale matkale, kus uurime, mil moel kunst aja jooksul puhtaks investeeringuks muutub. Räägime hinnatud klassikutest, haruldustest ja võltsingutest ning uurime, millised summad kunstioksjonite kirevas maailmas ringi uhavad.

"Jukuraadio" 546. köögilaud keskendub rahvusvahelisele õigusele. Teeme koos professor Lauri Mälksooga ekskursiooni selle mõiste ajalukku. Mis ajast me üldse saame kõnelda sellisest asjast nagu rahvusvaheline õigus? Peale selle on eelmainitud asi teinud ajaloos korduvalt vähikäike. Peatume 20. sajandi sündmustel – maailmasõdadel ning neile eelnenud ja järgnenud perioodidel. Aga ka tänasel päeval on rahvusvaheline õigus muutunud mingiks imelikuks jutumulliks, mitte toimivaks nähtuseks. Milline on selle koht Ukraina sõja ja lääne-Vene konflikti taustal?

Riigikogu hoone sai valmis 1922. aastal ja selle projekteerisid toonases mõistes verinoored arhitektid Eugen Habermann ja Herbert Johanson. Sellel sügisel on nende mõlema 140. sünniaastapäev. Ajaloolane Archibald Kald on 545. "Jukuraadio" köögilauas ja usub, et mõlemad arhitektid on suutnud oma loominguga jäädvustada end Eesti arhitektuuri ajalukku luues hooneid, mis paljudele koheselt vähemalt nime poolest meenuvad. Ei saa ka mainimata jätta, et 1920–1930ndate aastate Tallinna linna arhitektuuris jätsid nad märkimisväärse jälje.

Ajakirjanik Aldo Maksimov räägib 544. köögilauas sellst, kuidas ta ajakirjandusest tüdines, Kreekasse kolis ja seal Eesti kultuurimaju ehitama hakkas. Kultuurimaju sõna otseses mõttes Samose saarel pakub ta residentuuri- ja puhkevõimalusi Eesti kultuuriinimestele, seal käivad kirjanikud, kunstnikud, näitlejad ja kogu ülejäänud kirev kaader. Räägime lõuna ja põhja elustiilide erinevusest, aga ka väga mahlakatest 1990ndatest, mil Aldo enamvähem kõik kodumaised ajakirjandusväljaanded "läbi töötas".

Rännumees Hendrik Relve on läbi käinud suure osa planeedist. 543. köögilauas jätkab Hendrik juttudega erinevate rahvaste, peamiselt väikerahvaste omailmadest ja arusaamadest ümbritseva kohta. Aga ka sellest, mida termini "omailm" all üldse mõelda. Siin saates sattume geograafiliselt väga eriilmelistesse paikadesse.

Rännumees Hendrik Relve on läbi käinud suure osa planeedist. 542. köögilauas pajatab Hendrik meile erinevate rahvaste, peamiselt väikerahvaste omailmadest ja arusaamadest ümbritseva kohta. Aga ka sellest, mida termini "omailm" all üldse mõelda.

Soome-ugri rahvad Venemaal elavad üsna õudses olukorras. Reaalsuses oleme jõudnud hetke, mis meenutab 1930ndaid, mil koostööd arendasid eelkõige Eesti, Soome ja Ungari. Venemaa Föderatsiooni rahvuspoliitika ideoloogide meelest on koostöö taga konstruktsioon „Soome-ugri maailm“. See populariseerivat soome-ugri rahvaste ühtsust keelte ja kultuuride kaitsmiseks ja arendamiseks. Tegelikult aga olevat koostöö eesmärgiks kahju tegemine Venemaa Föderatsiooni rahvusvahelisele mainele, Vene riigi survestamine ja soome-ugri rahvaste eemaldamine vene keele- ja kultuuriruumist ehk segregatsioon. Jaak Prozes Fennougria asutusest annab ülevaate.

Kiek in de köki kaitsetorn sai endale uue kuue, st uue püsinäituse. 540. köögilauas on kohal giid Tõnu Pedaru. Kiek in de Kök oli Tallinna esimene suurtükitorn (1483) ja vanalinna tuntuimaid maamärke, kõrgeim kaitsetorn (50 m) ja moskoviitide rünnakute korral linna kaitsjate vastupanusümbol Tallinna piiramistel Liivi sõjas. 1577. aasta veebruaris pommitasid tsaar Ivan Julma vaenuväed torni nii ööl kui ka päeval. Kuni lõpuks tekitasid torni seina augu, kust "härjavanker läbi võis mahtuda". Aga Tallinn ei langenud. Hiljem taastati sein ja sinna sisse müüriti kivikuulid, millega moskoviidid pommitanud olid. Raudkuulidest tehti kõrvale ka rist, mis mälestas lahingus hukkunud torni ülemat, kingsepp Hans Schultet.

Eesti sõjamuuseum Viimsis peidab endas mitmeid põnevaid saladusi ja lugusid. 539. "Jukuraadio" köögilauas on muuseumi direktor Hellar Lill, kes viib meid asjakohasele ekskursioonile. Oma geograafilise asendi tõttu on sõjaajalugu ja kõik muud lood Eestis hästi tihedalt läbi põimunud ning kõlavad kokku nagu üks suur ja üsna õudne seiklusjutt.

Täpselt pooltuhat aastat tagasi 14. septembril 1524, rüüstasid 400–500 sõjakalt meelestatud linlast Tallinna all-linnas kirikuid. Linnamuuseumi vanemteadur Toomas Abiline valgustab 538. saates (teine osa) toimunut. Varasemas ajalookirjanduses on pildirüüstet nähtud reformatsioonisündmuste kõrgpunktina Liivimaal, tänapäeval lihtsalt ühe episoodina reformatsiooni käigus, mida ei ole põhjust üle tähtsustada. Muidugi ka nõukogudeaegne ajalookäsitlus hindas mässe ja hävitustööd, seal leidus klassivõitluse tunnuseid, kus allasurutud klassid valasid välja oma õigustatud viha.

Täpselt pooltuhat aastat tagasi 14. septembril 1524 rüüstasid 400–500 sõjakalt meelestatud linlast Tallinna all-linnas kirikuid. Linnamuuseumi vanemteadur Toomas Abiline valgustab 537. saates toimunut. Katariina, Pühavaimu ja Oleviste kirikutes purustati pilte, lõhuti altareid ja pühakute kujusid, murti lahti rahakirstud, võeti kaasa hinnalised kirikuriistad. Ümmarguste tähtpäevade puhul on kohane toimunut meenutada. Mis võis viia niisuguste tegudeni, millega lähiminevikust oskaks paralleele tuua pronksiööga? Miks hävitati kunstivara, mis tallinlaste endi annetustena olid sajandite jooksul kirikutesse kogunenud? Ja süüdlased jäid karmi karistuseta, täpselt nii nagu pronksiööl, kuigi kirikurööv oli toona üliraske kuritegu.

Gruusias toimuvad kohe valimised. Kaukaasias on "Jukuraadio" varemgi käinud, aga 536. köögilauas istuvad Priit Turk ning Riina Kaljurand, kes on mõlemad olnud Gruusias Eesti suursaadikud (Riina lõpetas seal alles sel suvel). Nad aitavad seda keerulist, kaunist ja äärmiselt põnevat regiooni lahti muukida. Me ei räägi sugugi vaid päevapoliitikast, vaid ka kultuuriruumist ning grusiinide kommetest reaalsusega suhelda.

Jukuraadio: jukuraadio_2024-08-08

532. Jukuraadio viib meid üsna õudsesse 1940. aastasse, mil Eesti “astus vabatahtlikult” Nõukogude Liidu liikmeks. Saates saame teada, kuidas meie iseseisvuse jalad napilt ühe suve jooksul täielikult alt ära saeti. Kui veel maikuus pidas Konstantin Päts noorskautidele oma lossi ees isamalist kõnet, siis juba 16. juunil saadeti Eestile telegramm, kus nõuti “täiendavate” nõukogude sõjaväeosade laskmist nõukogude territooriumile ning kui kindral Johan Laidoner sõitis 17. juunil Narva lepingut allkirjastama ja tingimustest rääkima, sõitsid nõukogude üksused talle juba poolel teel Tallinna poole vastu. Ajaloolane Andres Adamson ja Juku-Kalle Raid käivitavad ajamasina ning uurivad selle ja järgmise nädala saates, mismoodi meie vabadust justkui vorsti viilutati; kuidas 21. juulil uus valitsus “eesti rahva tahte kohaselt” Moskvasse taotluse saatis, et Nõukogude Liiduga ühineda ja kuidas Stalin meid 6. augustil 1940 sinna "armulikult vastu võttis". On üsna seiklusrikas, aga väga morn köögilaud.